EMÜ Tehnikamaja ning taastuvenergia – II

Nüüdseks on 17.10 paigaldatud elektrituulik juba veidi aega töötanud ning  Eestit hiljuti läbinud tormi edukalt vastu pidanud. Alljärgnevalt jooniselt on näha tuulegeneraatori 10 minuti keskmine elektriline väljundvõimsus ning Tehnikamaja võrku tunni edastatud elektrienergia kogused ajavahemikul 26.10 – 31.10.2013.

Tuleb mainida, et kuivõrd nimetatud elektrituulik on veel katsetamisjärgus, on esitatud andmete puhul tegemist esmaste mõõtmistulemustega, mis ei pruugi kirjeldada tuulegeneraatori tööd ning toodangut pärast katsetusperioodi lõppu.

 

Jaanus Uiga

EMÜ Tehnikamaja ning taastuvenergia

17.10 jõudis lõpule järjekordne etapp meie Tehnikamaja moderniseerimises. Nüüdsest on Tehnikamaja katusele lisandunud lisaks varasemalt paigaldatud päikesekollektoritele ning suvel paigaldatud PV-paneelidele ka tuulegeneraator. Nimetatud elektrituuliku maksimaalne väljundvõimsus on 3,5 kW ning peaks tööd alustama alates 3 m/s tuulekiirusest. Täpsemaid andmeid on võimalik leida tootja (Windspot) koduhelt.

Tuulegeneraatori paigaldamine toimus Eesti Lennuakadeemia ja Eesti Maaülikooli ühisprojekti “„ELA ja EMÜ ühisõppe baasi arendamine avioonika ja automaatika valdkonnas“ (3.2.0401.11-0047) raames. Projekti lõpptulemusena rajatakse digitaalelektroonika labor, mis on mõeldud mikro-energiatootmisseadmete, energia tarbijate elektrivõrgu ja energia salvestusseadmete elektroonikakomponentide omavahelise koostöö uurimiseks õppetöö eesmärgil. Projekti järgmistes etappides toimub energiasalvestite süsteemi juhtimisseadmete paigaldamine.  Tööde teostamist on toetanud Euroopa Liit läbi Euroopa Regionaalarengu fondi.

Tuulegeneraatori ja PV-paneelide elektritoodangu ning Tehnikamaja elektritarbimise koosmõjudest hakkab siitsamast peagi rohkem infot saama.

Jaanus Uiga

Tööde teostamist on toetanud Euroopa Liit läbi Euroopa Regionaalarengu fondi.

Megavatise nimivõimsusega päikeseelektri paigaldised on Saksamaal saanud igapäevaseks

19.juulis avati Osterholzis, Saksamaal 9,6 MW nominaalvõimsusega päikeseelektri park, mis koosneb 9600 fotoelementpaneelist. Päikesepargi ehitas AS Sybak, mis on suuruselt kolmas päikeseparkide rajaja Saksamaal. Päikesepark rajati vanale tehase alale, kus oli piisavalt suur kasutamata maaala mitme hektarilise päikesepargi rajamiseks. Paigaldis valmis väga lühikese ajaga, millest ehitus kestis ainult 2-3 kuud ja seda tänu kohaliku omavalitsuse initsiatiivile, kes planeeringutega kaua ei viivitanud. Päikesepargi aastane elektrienergia toodang on kuni 10 GW•h ja kogu pargi maksumus oli ligikaudu 16 miljonit eurot. Huvitav päikesepaneeli paigaldiste hooldamisel on, et põhjalikum tehniline kontroll viiakse läbi ainult korra aastas ja päikesepaneelide ümber ja all oleva rohumaa hoiavad madala lambad. Lambad on veel nii erilised, et kaableid ja päikesepaneelide nurkasi nad ei näri.
Tänu PEA projekti laiale partnerite ringkonnale on võimalik jagada omavahel palju kasulikku infot, kuidas üha efektiivsemalt on ikkagi võimalik taastuvenergia kasutamisele üle minna. Seda näitas ka PEA projektijuhi Ulrich Mülleri suur kogemuste pagas just taastuvenergia projektide organiseerimisel, kellega kohtusid Eesti Maaülikooli partnerid Saksamaal Bremeni lähedal asuvas väikelinnas Osterholz. Lisaks päikesepargi avamisele kohtusid Maaülikooli külalised ka kohalike taastuvenergia seadmete arendajatega, külastasid erinevaid innovatiivseid taastuvenergia objekte ja biogaasijaama.
Biogaasijaam ei kuulunud mitte suurele monopol ettevõttele vaid vastupidi hoopis perekonnale, mida juhtisid isa ja poeg. Ettevõte oli väga tulus ning töötas läbi aastatepikkuse korraliku hoolduse suurepäraselt. Tegemist on 1 MW elektrilise nimivõimsusega biogaasi jaamaga farmi juures, kust saadav biogaas toodetakse maisist ja rohust. Ettevõttega alustati alles 2005 aastal, mis tollel ajal maksis kogu ehitus ligikaudu 4 miljonit eurot. Täna toodab jaam elektrienergiat, et katta süsteemi hoolduskulud ja perekonnale korraliku sissetuleku. Kõige suurem probleem oli antud jaama juures, kuidas ära kasutada efektiivselt generaatorist väljuvat kuuma vett , mis esialgu läheb eramajade kütmiseks. Kahjuks asub antud farm teistest hoonetest piisavalt eemal, et hakata rajama keskküttetrassi, aga see oli ka üks kohtumise põhjuseid, et arutada kohaliku tootjaga võimalusi, kuidas elektrigeneraatori turbiinist väljuvad sooja vett paremini ära kasutada.
Kokkuvõtvalt on PEA projekti partnerriikides väga palju huvitavaid töötavaid lahendusi ja kõige parem eelarvamuste maandamiseks on taastuvenergiapaigaldisi oma silmaga vaatama minna, suhelda kohalike arendajatega, omavalitsusega, et enda ümber olevat tasuta sooja- või elektrienergiat optimaalselt kasutusele võtta.

Tiit

Woodenergy projekti juhtumiuuringute lõpetamise töötuba Jänedal 13. septembril 2012

Iga-aastasel Erametsanduse konverentsil, mis toimus sel aastal Jänedal, olid see kord ka Woodenergy projekti töötoad. Projektis arutati eraldi töötubades energia planeerimist ning keskkütte juhtumiuuringuid. Juhtumiuuringuite arutelu toimus EMÜ Tehnikainstituudi korraldamisel, kuna ollakse vastava tööpaketi juhtpartner. Töötoa raames esitleti valminud uuringuid ning toimus neid võrdlev arutelu. Hinnangu andis ka projekti välishindaja. Kokku osales 22 esindajat kõigi partnerite poolt.

Uuringutes oli vaatluse all 4 keskküttevõrgustikku erinevates asulates:
• Kisa, Rootsi – Uuring puidutööstuse jääksoojuse kasutamisest väikeasula keskküttesüsteemis. Shanaz Amiri, Linköpingi Ülikool.
• Elva, Eesti – Väikelinna keskkütte tulevikuperspektiividest ja koostootmisjaama võimalikkusest Elva linnas. Jaanus Uiga, Eesti Maaülikool. Koostootmisjaama rajamise keskkonnamõjudest, Aado Altmets, Hendrikson ja Ko.
• Beverina, Läti – Uuring kütteprobleemidest ja hoonete energiatõhususest maapiirkondades. Marika Roša, Ekodoma.
• Aluksne, Läti – Erinevate katlamajade võrgustike ühendamine väikelinnas, Marika Roša, Ekodoma.

Asulad Kesk-Läänemere regioonis, mille kohta on valminud või valmimas Woodenergy projektis juhtumiuuringud (sinised) ja pilootprojektid (punased).

Sissejuhatav esitlus juhtumiuuringutest ning biomassil baseeruva koostootmise hetkeseisust Eestis. Alo Allik, EMÜ

Energeetikapäev, Hiiumaa, Kärdla – 10. Mai 2012.a.

Elu võimalikkusest Hiiumaal ning potentsiaalsete tehnoloogiate teemal toimus energeetikapäev, kuhu kutsuti ka Energiaklassi esindaja Priit.

Teemade ring oli lai – alates lihtsatest kodumajapidamiste lahendustest kuni keerulisemate ventilatsiooni- ja küttetehnoloogiate tutvustamiseni.
Energiaklassi esindaja tegi ettekande koosnes kahest teemast, esimene teema käsitles Hiiumaa puiduvarusid juhul, kui kõik elanikud hakkaksid puiduga kütma ning ettekande teine osa oli energiaauditite teemal.

Väga huvitavad ettekanded oli veel seotud tuule- ja päikeseenergia kasutamisega kodumajapidamises ning elektrijalgratastest. Samuti alati väga hariv on kuulata ettekandeid soojuspumpade õige kasutamise ning soojaveekollektorite teemal.

Täpsema päevakava ja esinejad leiab alljärgnevalt lingilt:
http://www.hiiu.maavalitsus.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/reD5/content/energeetikapaev-2012-oma-kodule-moeldes

Täname Haimarit ja Karinit Energiaklassi esindajat kutsumast!

Priit Pikk

Nearly Zero Energy House seminar

Proovitud on BIMi rakendamise kogu hoone planeerimisel ja projekteerimisel.Testisi ka olemasolevaid juhendeid BIMi kohta ning leiti, et siseseinte osa vajab täiendamist.

Teadus arendus koostöö

Väga raske on endiselt teha kontorihooneid, kus oleks energiatarbimine 50kWh/m2 kohta aasta ning selleks peavad hooned kindlasti hakkama ise energiat tootma. Selles osas on vajalik teha tihedat koostööd ülikoolidega.

Margus Sarnet – MKM

Insenerteaduse üliõpilasi on arenenud riikides 2,5 ja 3,5 korda rohkem kui Eestis.

Kohad, kust erialavaliku infot leitakse – internet, tuttavad, messid ja muud vähemtähtsad

Konkurents tudengite pärast toimub tehnilise erialade õppekavade vahel.

Motivaatorid eriala valikul – palk, tasu, boonused, samuti ka sisemised motivaatorid ning karjääriga seotud motivaatorid. Idee on pakkuda lendlehtedel juba korraliku palga tingimusi.

Madis Org – Eesti Arengufond

Andis ülevaate olemasolevatest standardites hoonete elutsükli arvestamisel. Samas põhiliseks pidas ta ikkagi sisekliima tagamist ning selle tõttu tõuseb ka töötajate produktiivsus, mis vähendab väga palju võimalikke tulevikuriske.

Oluliseks pidas veel asukohavalikut, hoone- ja ehitusmaterjalide ressurssi- ja energiatõhusust, hoonete sisekliimat.

Samuti tuli välja, et riigisektor 10% ulatuses võiks toetada roheliste hoonete ehitust.

TTÜ Ehitusteaduskond

Järeldoktor peab olema töötanud erasektoris või siis ka teinud tööd välismaal. Enne neid teadurina TTÜ-sse tööle ei võeta.

Kui on hea teadus, siis suudame üliõpilastele head haridust anda.

Patendid on väga olulised, kuid samas on mõtekas vaadata, kui palju nendest ka tagasi saab. Märgilises mõttes on see kõik väga oluline.

Janek Kurnitski – Liginullenergiamajade nZEB kompetentsikeskuse asutamine TTÜ-sse.

Vajalik luua uurimisgrupp – 4 doktoranti, 1-2 juhendajat.

Väljakutsed – Kuidas ehitada selliseid maju, mis hakkaksid päikeseenergiat tootma.

Taastuvenergia tulevik, seos energiatõhususega – Peep Siitam

Elektritarbimisel on tugev korrelatsioon SKPga.
Drastilist vähenemist energiatarbimises ilma drastiliste meetmeteta pole võimalik eeldada.

Peamised väljakutsed

Rahastamine on ebaselge – subsideerimine vs üleminek turumajandusele

Hajatootmine – salvestamine, võrgud

Soojusenergia tootmine – kaugkütte tulevik.

Argo Rosin – Energiatootmine hoonetes

Alalisvoolu seadmed on tunduvalt efektiivsemad ja lihtsamad, kui vahelduvvooluvõrgud.

 

 

Priit Pikk

Väikeelamute renoveerimistoetus

Väikeelamute renoveerimistoetuse raames hakkab Kredex pakkuma alates 30.04.2012 lisaks toetustele väikeelamute energiatõhusamaks muutmisele soojustamis- ning küttesüsteemide uuendamise näol ka väiketaastuvenergialahenduste paigaldamise toetusi – nii selgitati 22.04 EMÜ ruumides Estivok OÜ, MKM, TREA, erinevate ettevõtjate ning Tartu linna koostöös toimunud infopäeval.

Üheks tähtsaimaks tingimuseks on taastuvenergiapaigaldise alla 11 kW nimivõimsus. Antud piirang on seotud Elektrituruseaduses seatud tingimustega, mis seavad ette, et paigaldustoetust saanud tootmisüksused ei saa taotleda tootmistoetust (siinjuhul taastuvenergiatoetust toodetud elektrile). Tulevikus on lootust, et antud seaduses tehakse väike muudatus, mis teeks erandi väikeseadmete (ehk alla 11 kW nimivõimsusega seadmete) puhul.

Maksimaalseks toetussummaks on 30000 EUR ning minimaalseks 1000 EUR, kusjuures PV ning väiketuuliku installatsiooni puhul on toetusmääraks 70% kogu projekti maksumusest ning päikesekollektorite korral 60%.

MKM esindaja Pille Arjakas’ sõnul on tähtis, et taastuvenergialahenduste toodangut monitooritaks nii, et igal aastal 5 aasta jooksul esitataks tunnikeskmised ning kuu maksimaalsed toodangunumbrid. Samuti peab olema hoone, millele toetust taotlema minnakse, olema püstitatud õiguslikel alustel (ehk siis EHR-i kantud ning kohaldatavuse korral ka kasutusloaga).

Taotlemise jaoks on vaja:
• 3 hinnapakkumist;
• omafinatseeringu olemasolu tõestavat dokumenti (laenuleping või panga väljavõte);
• ehitusprojekti või tehnilist kirjeldust;
• energiaarvutust (Kredex-i kodulehel paiknevatesse .xls failidesse kantuna);
• (ehitus)luba (olenevalt KOV reeglitest ja paigaldise iseloomust);
• jaotusvõrguettevõtja poolt väljastatud liitumispakkumine.

Tööde teostamise maksimaalseks ajaks on tavajuhtudel 6 kuud.

Täpsemat infot:
http://www.kredex.ee/eramaja/
https://www.riigiteataja.ee/akt/120042012007
Infopäeval esitatud ettekanded pannakse üles Eesti Omanike Keskliidu veebilehele www.omanikud.ee

 

Jaanus Uiga

Grüne-Fee külastus

Kolmapäeval 11.04.2012 külastati Grüne Fee-d, ilmselt Eestis suuruselt 3. põllumajanduslikku tootmisettevõtet.

Aga külastamise põhieesmärgiks ei olnud mitte kurke, salateid ning maitserohelisi vaatama minna, vaid uurida, kuidas toimib ettevõtte ülisuure energiavajaduse rahuldamine.

Teatavasti kasutab ettevõte kaht maagaasil töötavat generaatormootorit, mis lisaks soojusenergiale toodavad ka ligi 41% elektrienergiat. Selgus, et maagaasi hinna pideva kasvu tõttu ei käita ettevõte maagaasigeneraatoreid hetkedel, kui mõne muu energiaallika kasutamine on otstarbekam (Näiteks ostetakse soojusenergiat ka kõrvalpaiknevast Fortumi koostootmisjaamast). Toodetavast elektrienergiast ei kasvuhooneid valgustavate naatriumlampide käitamiseks piisa sageli ka tiputoodangute ajal ning seetõttu ollakse üks Lõuna-Eesti suurimaid elektrienergia tarbijaid. Järelikult ei toimu ka erilist elektrienergia võrku müümist.

Hetkel kasutusel olevatest seadmetest veel niipalju, et kuivõrd antud seadmed on pärit USA-st, siis ei teosta suuremaid hooldustöid (toimuvad vastavalt töötundidele) mitte ettevõtte oma tehnikud, vaid allhankefirma. Põhjuseks asjaolu, et vajalike tööriistade (kuivõrd need peavad olema tollmõõdus) ostmine on liialt kulukas.

 

Tulevikuperspektiivina nähakse maagaasi kasutamise jätku, kuid koostootmisseadmed loodetakse välja vahetada tõhusamate vastu, mille toodangust oleks juba ligi 50% elektrienergia. Arvestades, et iga praeguste seadmete täishooldus läheb maksma pea poole seadmete algmaksumusest, tundub võimalus, et 5…10 aasta jooksul need ka välja vahetatakse, täiesti reaalne.

 

Jaanus Uiga

Võrumaa energiastrateegia arengukoosolek kõigi kohalike tegijatega

9. märtsil toimus Võrumaa energiamajanduse strateegia 2012…2022 visiooniseminar, mille eesmärgiks oli saada Võrumaa elanikepoolseid sisendeid energeetikaga seonduvate strateegiliste sisendite paika seadmisel.

Seminaril osalesid nii Võru maavanem, strateegiat koostama hakkava ettevõtte esindajad Ülo Kask ja Mihkel Laan (OÜ Cumulus Consulting) kui ka energiastrateegia alusuuringu koostaja Martin Kikas.  Selgus, et 53% energiast tarbitakse Võrumaal soojusenergia näol. Mootorikütuste ja elektrienergia näitajad olid vastavalt 29% ja 18%, kusjuures kaugküte moodustas ainult 19,5% soojusenergiatarbest. Siiski on Võrumaa näol tegemist taastuvenergia lembelise maakonnaga, sest 80% soojusenergiast toodetakse seal taastuvenergiallikatest.

Seminari teises pooles said kõik osalejad kirja panna oma mõtteid ja ideid, millest Võrumaa peaks energiastrateegia loomisel lähtuma. Soovitati nii väiketaastuvenergiaseadmete propageerimist kui ka koostootmisjaamade ehitust. Kõik ideed kirjutati paberile üles ning nende baasil hakatakse nüüd Võruma energeetilise arengu visiooni paika seadma. Kes veel tahab oma ideid esitada, siis nüüd on viimane võimalus!

Jaanus Uiga

3.03.2012 Talveakadeemia soojaveekollektori ehitamise töötuba

TalveAkadeemia on:

• teadusartiklite konkurss, mille läbi tudengid saavad oma teaduslikke mõtteid laiemas ringis edasi arendada ning nende kohta adekvaatset tagasisidet
• konverents, kus saavad kokku tudengid keda huvitavad keskkonnaküsimused ning teistes Eesti ülikoolides tehtav teadustöö
• sotsiaalse võrgustiku loomise koht: rõõm ühisest koosolemisest ärksate inimestega, mõttevahetused valdkonna spetsialistide ning ühiskonnategelastega, praktilised õppimisvõimalused läbi grupitööde
• artiklitekogumik, mis on kättesaadav kõigi suuremate ülikoolide raamatukogudest.

Töötoas toimus esitlus päikeseenergia tehnoloogia alustalade teemal, mis käsitles nii soojaveekollektorite materjale, ehitust, soojaveesüsteemi ehitust, päikese liikumist ja lihtsa ja käepärase soojaveekollektor süsteemi arvutusi.

Teise teemana oli ülevad maailmas ja Euroopas turgudel toimuv. Kuidas on üles ehitatud toetusmehhanismid, millised on paigaldamise maksumused ning kuidas läheb tootjafirmadel erinevates maailma punktides.

Töötoa praktisemas osas valmistati üks soojaveekollektor täielikult ning teine sai valmis poolikult.

Kõikepealt ehitati kollektori soojustuskiht ühest XPS plaadist

Teiseks painutati veesärk 10mm pehmest vasktorust. Tuleks kindlasti ka võimalikult varakult proovida kuidas jäävad soojaveekollektori ühendused soojustusest välja ulatuma (vaata viimane pilt).

Kolmandaks lõigati välja vaskplaat ehk absorbeeriv pind

Neljandaks kinnitati vasktorud vaskplaadikülge. Ühendamiseks on mitmeid erinevaid viise – tinaga jootmine, vasega jootmine, jne, kuid meie kasutasime neetimist, kus vaseribadega neediti torud plaadi külge. Täpsemate küsimuste korral tinutamise kohta tuleks kirjutada või helistada artikli autorile (Priit Pikk)

Viiendaks on vajalik plaadi värvimine mati mustaga, et see võimalikult palju valgust endasse absorbeeriks

Kuuendaks on hea valmis teha soojustust koos hoidev konstruktsiooni tükid ning need enamuses kokku panna

Seitsmendaks on vajalik paigutada kokku pandud veesärk ja plaat ettevalmistatud soojustuse sisse

Kaheksandaks on vajalik paigaldada ühendussed torude otstesse ning läbipaistev kate, mis tuleb ka tihendada et vähendada soojakadusi ning takistada niiskuse pääsu kollektori katte alla. Selleks võib olla karastatud klaas või ka pleksiklaas, mis aga pole nõnda kauakestev

Põhimõtteliselt on nüüd soojaveekollektor valmis ning hea oleks ka korra proovida, kas süsteem töötab, et saaks oma töövilju maitsta:) Meie kasutasime vee ringiajamiseks auto klaasipesuvedeliku pumpa, kuid kindlasti on ka efektiivsemaid

 

 

Küsimute ja kommentaaride korral olete oodatud.

Priit Pikk

+372 504 0381

priit.pikk@emu.ee