Melliste algkool-lasteaed-spordihoone energiauuring

Veebruari alguses valmis Mäksa vallavalitsuse tellimusena teostatud energiauuring Melliste külas paiknevale algkool-lasteaed-spordihoonele.

Uuringu käigus koguti ning analüüsiti hoonetekompleksi olemasolevaid tarbimisandmeid, leidmaks võimalikke kitsaskohti hoonete energiatarbes ning pakkumaks välja võimalikke lahendusi. Lisaks olemasolevate andmete analüüsimisele, teostati sisekliima mõõtmisi, hoonete välispiirete termograafiline ülevaatus, vedelgaasi katelseadme kasuteguri mõõtmine ning kompleksi nädalase elektrienergiatarbe mõõtmine.

Arvutuslikud soojakaod läbi hoonetekompleksi välispiirete 2010. aastal

Uuringu tulemustest selgus muu hulgas, et 19,4% mõõtmisperioodil tarbitud elektrienergiast (0,46 MWh) võetakse võrgust ajal, mil kedagi hoonetekompleksis ei viibi. Seoses elektrituru avanemisega 2013. aastal. Selle vähendamise võimalustena pakuti välja nii seadmete vooluvõrgust eemaldamist kui ka küttesüsteemi pumpade vahetamist. Uute pumpade tasuvusajaks kujunes praeguste hindade juures 5…10 aastat. Pärast 2013. a. toimuvat elektrituru avanemist tasuvusajad muidugi vähenevad.

Hoonetekompleksi hetktarbevõimsus nädalase mõõteperioodi jooksul

Hoonetekompleksi köetakse vedelgaasi katelseadme abil ja seeläbi oli 2011. a. soojaenergia MWh hind üks Eesti kallimaid. Termograafilise ülevaatuse tulemusi ning hoonete välispiirete arvutuslikke soojakadusid arvestades tehti soovituslikud säästupaketid algkool-lasteaia osa soojustamiseks. Kõik paketid sisaldasid küttesüsteemi vahetust ning tasakaalustamist, sest hoone lõunapoolsemas küljes esines ruume, kuhu kasutajate hinnangul piisavalt soojaenergiat ei jõudnud. Ka sisekliima mõõtmised näitasid, et vastavas hoone osas on keskmine temperatuur madalam.

Väljavõte sisekliima mõõtmistulemustest

Lisaks hetkeolukorrast ülevaate andmisele, hinnati uuringus muu hulgas järgmiste lahenduste rakendamisest saadavat säästu:

• öise temperatuurialanduse rakendamine;
• välispiirete soojustamine (erinevad meetmed, säästupotentsiaalid ja tasuvusajad);
• küttesüsteemi pumpade vahetus ning seadearvude reguleerimine;
• kütteliigi vahetus.

Uuring on kättesaadav siit

 

Jaanus Uiga

PEA projektikohtumine Riias

15.02.-17.02. toimus Riias Public Energy Alternatives projekti kohtumine, mille käigus arutati seni toimunud tegevuste tulemusi ning järgnevaid samme tööpakettide eesmärkide täitmiseks.

Lisaks projekti administratiiv- ning teavituse tööpakettidele on PEA projektis teatavasti ka tööpaketid kohalike energiastrateegiate arendamiseks ning erinevate pilootprojektide teostamiseks. Antud konverentsil oligi võimalik teada saada esimestest tulemustest antud valdkondades.

Energiastrateegiad valmisid 9-le regioonile, kusjuures 3 neist paiknevad Eestis, kus koostatakse strateegiad Võru maakonnale, Rõuge vallale ning Mustvee linnale. Kõik energiaarengukavad on lõppjärgus ning ilmselt toimub nende avalikustamine 2012 suvel, kui on valminud ka strateegiate rakendamiseks vajalikud tegevuskavad. Selle aja peale loodame neid ka oma kodulehel ekspluateerida. Välismaal paiknevate regioonide arengukavad on siiski saadaval vaid inglise keelsete kokkuvõtetena, mis põhiliste strateegia alustena kasutatud indikaatoritest korraliku ülevaate andma peaksid. Kuigi eri asukohtades paiknevad strateegiad olid keskendunud erinevatele indikaatoritele (kütuste kulu transpordis, biogaas, päikese- ja tuuleenergeetika arendamine), oli kõigis strateegiates näha raskuspunktina siiski soojaenergeetikat ning selle tulevikku. Põhiliste probleemidena strateegia koostamisel toodi välja adekvaatsete andmete puudumist; probleeme õigete inimestega kontakti saamisel ning omavalitsuse skeptilisust teostatavuse suhtes.

Pilootprojektide esitlustest selgus, et Lätis Kraslava regioonis kasutati avaliku hoone soojustamiseks kanepi ja tselluvilla segu. Kihi paksuseks valiti 125 mm ja paigaldusviisi iseärasusena märgiti, et sellise soojustuse kasutamiseks tuli majale ümber ehitada puidust karkass. Poolas, Niepolomice regioonis tegeletakse 6-st PV ja 6-st PVT paneelist koosneva päikese teekonda jälgiva süsteemi arendamisega. PV ja PVT paneelide võimsuseks on arvestatud 1,2 kW ning PVT soojuslik võimsus on 3 kW. Energia salvestamise tehnoloogiaks valiti vesiniku baasil töötav kütuseelement. Soomes, Ylivieska regioonis paigaldatakse koolimajale katelseadmeks puugaasikatel ning Saksamaal, Prignitz’i regioonis, uuriti biogaasi jaamas tekkiva soojuse (~500 kW) kasutamise võimalusi.

Järgmine projekti kohtumine toimub oktoobri lõpus või novembri alguses: selleks ajaks peavad nii pilootprojektid kui ka energiastrateegiad valmis olema. Järelikult saame pärast viimast kohtumist kindlasti teieni rohkem infot tuua projekti tulemuste ning kasulikkuse kohta.

Ülevaade Võru soojamajandusest

21. veebruaril toimus Võru maakonna energiastrateegia koostamise raames seminar, mille raames arutati Võru linna soojaenergiaga varustava ettevõtte tulevikuplaane ning nende seoseid peagi valmiva Võrumaa energiastrateegiaga.

Seminari algosas anti ülevaade AS Võru Soojuse majanduslikest ning energeetilistest tegevustest. Selgus, et isegi Võru suuruses linnas on probleeme suvise tarbimisvõimsuse ebapiisavusega. Umbes 2 MW suurune tarbimine takistab ka võimaliku koostootmisjaama planeerimist ning ehitust, kuivõrd suvel peaks jaam töötama madalal võimsusel. Kuna soojusenergia tootmisvõimsus ning elektriline tootmisvõimus on tihedalt seotud, siis langeks sellel ajal ka elektri toodang. Võru linnas on viimati kehtestatud kaugküttepiirkonnaga liitunute MWh soojusenergia hind 51,59 EUR (+km), mis on üks madalamaid Eestis. Kindlasti mängib sellise olukorra tekkimisel suurt rolli hakkpuidu kasutamine linna soojavarustuse põhikoormuse katmisel. Samas tuli välja, et näiteks Võrusoo küttepiirkonna soojusenergiaga varustamise omahind on tublisti suurem kesklinna küttepiirkonna omast. Hind hoitaksegi madalam suurema võrgupiirkonna hinna abil väiksemate piirkondade hinna subsideerimisega.

Seejärel viidi seminaril osalejad kõikidesse Võru linnas paiknevatesse katlamajadesse, näitamaks nende paiknemist ning olukorda. Viimastel aastatel on pidevalt investeeritud amortiseerunud seadmete uuendamisse: nii on suur osa AS Võru Soojuse kasumist ettevõttesse reinvesteeritud, mitte dividendidena välja võetud. Tulemuseks kaasaegsed põlevkiviõli mahutid ning 2005. aastal tööd alustanud 10 MW võimsusega biokütuse katlamaja.

Seminari tulemusena selgus, et AS-l Võru Soojus on suur roll Võrumaa energeetilises arengus ka siis, kui ettevõte Võru linna investeeringumahtude suurendamiseks ära müüakse, sest koostootmisjaama ehitus suhteliselt suure aastase soojaenergiatarbega linna jääb alati perspektiivikaks võimaluseks.

Elva keskküttesüsteemi juhtumiuuring

Projekti Wood Energy and Cleantech raames teostatakse Elva linna soojamajanduse juhtumiuuring. Uuringu eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade ühe piirkonna puitkütusel baseeruva soojamajanduse arengust ning selle kasulikkusest ümbruskonnale ja ühiskonnale.

Lõpparuanne valmib Eesti Maaülikooli ja mitmete ekspertide koostöös. Lõpparuandes antakse ülevaade linna üldisest arengust, investeeringutest soojamajandusse, majanduslikest aspektidest, hetkeolukorrast ja tulevikuplaanidest.

Energiaklassis kirjutatud artiklid

Energiaklassi spetsialistid kirjutavad artikleid taastuvenergia teemadel koos energeetikaosakonna juhataja ja professor Andres Annuki’ga.
Konverentsile Actual Tasks On Agricultural Engineering tehti artikkel Prof. Andres Annuki eestvedamisel koostöös Energiaklassi spetsialistidega. Konverents ise toimub 2012. aasta alguses juba 40-ndat korda Horvaatias. Seekordse artikli pealkirjaks on: Ühiktarbijale optimeeritud päikse ja tuuleenergia hübriidsüsteemi balanseerimisvõimalused ühendatuna elektrivõrku.
Senini on enamus hübriidsüsteemide analüüse põhinenud autonoomsuse põhimõttel. Antud korral analüüsiti siiski piiratud mahus võrgust energia võtmise ja andmise võimalust, kuna Eestis on enamus tarbijatel elektrivõrguühendus olemas. Selleks, et võrgust ostetava ja müüdava energia hulka minimaalsena hoida modelleeriti akude lisamist süsteemi. Samuti analüüsiti, et kui kasutatakse tarbijaandmeid, mille keskmine on 1kW ja tipp on 3,5kW siis võrgust ostetava energia piiramisel 1,6kW võimsuseni on vajalik kasutada akupanka mille mahtuvus on 59kW.
Analüüsiti, kuidas on võimalik päiksepaneelide kaldenurga abil mõjutada sobivaimat energiatoodangut hübriidsüsteemile. Prooviti arvutada, milline on Eesti ilmastikuandmete juures optimaalne tuulegeneraatorite ja PV paneelide installeerimisvõimsuse vahekord, mis tagab kõige väiksema võrgust ostetava ja sinna müüdava energiahulga.
Saab üldistada, et kõige paremad tulemused saadakse nimivõimsuste suhtarvu juures, kus PV paneele on 30% ja tuulegeneraatoreid 70%.
Artiklis Overview of Photovoltaic-Thermal(PVT) Collector Cooling Technologies in Northern Latitudes antakse lühiülevaade võimalikest PVT tehnoloogiatest, mis sobiksid suvel hoonete kütmiseks ja jahutamiseks. PVT kollektorite kasutamine hoonetes on uus arenev tehnoloogiline trend, sest vähesel katuse pinnal toodetakse nii sooja- kui ka elektrienergiat. Lisaks on tehnoloogial eelis, et fotoelement paneelide jahutamise tõttu suurendatakse paneelide efektiivsust ja seetõttu suurendatakse toodetud elektrienergia hulka.
Novembri- ja detsembrikuus keskenduti Energiaklassis valmiva artikli “Päikse- ja tuuleenergialahendusel põhineva võrkuühendatud hübriidsüsteemi taastuvenergia osakaalu suurendamine tarbijagraafiku ühtlustamise läbi” koostamisele. Artikli põhiliseks eesmärgiks on hinnata, kuidas tarbimisandmete standardhälbe muutmine mõjub hübriidsüsteemile, milllesse genereeritakse elektrienergiat päikesepaneelidest ja tuulegeneraatorist, puuduolevat energiat ostetakse aga võrgust. Standardhälbe vähendamisega tekitati olukord, kus tarbimistippe “madaldati” ja tarbimise madalseise suurendati mingi kindla protsendi võrra. Saadud tarbijagraafikuid testiti arvutusmudelis samade tuule- ja päikesetingimuste, kuid erinevate akude mahtuvuste juures. Ühe tulemusena täheldati, et tarbimisandmete standardhälbe vähendamine 0-ni viib hoopis taastuvenergia osakaalu vähenemiseni. Täpsemalt juba artiklist.