Month: September 2012

Megavatise nimivõimsusega päikeseelektri paigaldised on Saksamaal saanud igapäevaseks

19.juulis avati Osterholzis, Saksamaal 9,6 MW nominaalvõimsusega päikeseelektri park, mis koosneb 9600 fotoelementpaneelist. Päikesepargi ehitas AS Sybak, mis on suuruselt kolmas päikeseparkide rajaja Saksamaal. Päikesepark rajati vanale tehase alale, kus oli piisavalt suur kasutamata maaala mitme hektarilise päikesepargi rajamiseks. Paigaldis valmis väga lühikese ajaga, millest ehitus kestis ainult 2-3 kuud ja seda tänu kohaliku omavalitsuse initsiatiivile, kes planeeringutega kaua ei viivitanud. Päikesepargi aastane elektrienergia toodang on kuni 10 GW•h ja kogu pargi maksumus oli ligikaudu 16 miljonit eurot. Huvitav päikesepaneeli paigaldiste hooldamisel on, et põhjalikum tehniline kontroll viiakse läbi ainult korra aastas ja päikesepaneelide ümber ja all oleva rohumaa hoiavad madala lambad. Lambad on veel nii erilised, et kaableid ja päikesepaneelide nurkasi nad ei näri.
Tänu PEA projekti laiale partnerite ringkonnale on võimalik jagada omavahel palju kasulikku infot, kuidas üha efektiivsemalt on ikkagi võimalik taastuvenergia kasutamisele üle minna. Seda näitas ka PEA projektijuhi Ulrich Mülleri suur kogemuste pagas just taastuvenergia projektide organiseerimisel, kellega kohtusid Eesti Maaülikooli partnerid Saksamaal Bremeni lähedal asuvas väikelinnas Osterholz. Lisaks päikesepargi avamisele kohtusid Maaülikooli külalised ka kohalike taastuvenergia seadmete arendajatega, külastasid erinevaid innovatiivseid taastuvenergia objekte ja biogaasijaama.
Biogaasijaam ei kuulunud mitte suurele monopol ettevõttele vaid vastupidi hoopis perekonnale, mida juhtisid isa ja poeg. Ettevõte oli väga tulus ning töötas läbi aastatepikkuse korraliku hoolduse suurepäraselt. Tegemist on 1 MW elektrilise nimivõimsusega biogaasi jaamaga farmi juures, kust saadav biogaas toodetakse maisist ja rohust. Ettevõttega alustati alles 2005 aastal, mis tollel ajal maksis kogu ehitus ligikaudu 4 miljonit eurot. Täna toodab jaam elektrienergiat, et katta süsteemi hoolduskulud ja perekonnale korraliku sissetuleku. Kõige suurem probleem oli antud jaama juures, kuidas ära kasutada efektiivselt generaatorist väljuvat kuuma vett , mis esialgu läheb eramajade kütmiseks. Kahjuks asub antud farm teistest hoonetest piisavalt eemal, et hakata rajama keskküttetrassi, aga see oli ka üks kohtumise põhjuseid, et arutada kohaliku tootjaga võimalusi, kuidas elektrigeneraatori turbiinist väljuvad sooja vett paremini ära kasutada.
Kokkuvõtvalt on PEA projekti partnerriikides väga palju huvitavaid töötavaid lahendusi ja kõige parem eelarvamuste maandamiseks on taastuvenergiapaigaldisi oma silmaga vaatama minna, suhelda kohalike arendajatega, omavalitsusega, et enda ümber olevat tasuta sooja- või elektrienergiat optimaalselt kasutusele võtta.

Tiit

Advertisements

Woodenergy projekti juhtumiuuringute lõpetamise töötuba Jänedal 13. septembril 2012

Iga-aastasel Erametsanduse konverentsil, mis toimus sel aastal Jänedal, olid see kord ka Woodenergy projekti töötoad. Projektis arutati eraldi töötubades energia planeerimist ning keskkütte juhtumiuuringuid. Juhtumiuuringuite arutelu toimus EMÜ Tehnikainstituudi korraldamisel, kuna ollakse vastava tööpaketi juhtpartner. Töötoa raames esitleti valminud uuringuid ning toimus neid võrdlev arutelu. Hinnangu andis ka projekti välishindaja. Kokku osales 22 esindajat kõigi partnerite poolt.

Uuringutes oli vaatluse all 4 keskküttevõrgustikku erinevates asulates:
• Kisa, Rootsi – Uuring puidutööstuse jääksoojuse kasutamisest väikeasula keskküttesüsteemis. Shanaz Amiri, Linköpingi Ülikool.
• Elva, Eesti – Väikelinna keskkütte tulevikuperspektiividest ja koostootmisjaama võimalikkusest Elva linnas. Jaanus Uiga, Eesti Maaülikool. Koostootmisjaama rajamise keskkonnamõjudest, Aado Altmets, Hendrikson ja Ko.
• Beverina, Läti – Uuring kütteprobleemidest ja hoonete energiatõhususest maapiirkondades. Marika Roša, Ekodoma.
• Aluksne, Läti – Erinevate katlamajade võrgustike ühendamine väikelinnas, Marika Roša, Ekodoma.

Asulad Kesk-Läänemere regioonis, mille kohta on valminud või valmimas Woodenergy projektis juhtumiuuringud (sinised) ja pilootprojektid (punased).

Sissejuhatav esitlus juhtumiuuringutest ning biomassil baseeruva koostootmise hetkeseisust Eestis. Alo Allik, EMÜ

Recent progress in WP5 Case Studies

As the Wood Energy and Cleantech project is nearing to its completion time, most of the planned activities and reports are being finalized.

In the project seminar in Jäneda, Estonia (which was held just last week 12.09…14.09) the final results of the Case Studies were presented. In total, four Case Studies were prepared: two in Latvia and one in Estonia and Sweden. A fifth Case Study of a region in Estonia is expected to be finalized before the final conference. All of the case studies focus on finding out the benefits for the region from the utilization of wood fuels.

The Estonian Case Study of district heating in the town of Elva was prepared in order to describe one of the most successful small-town district heating system in Estonia. All of the main boiler houses of the town use woodchips for producing heat. What is more, almost all of the district heating pipeline has been replaced. As a result a 4800 tonne reduction in CO2 emissions was reached. Almost 60 % of the specific investments was received from different subsidisation mechanisms.

In addition to describing the current situation, the Case Study reports analyse the future of the region. It was calculated, that even in case of substantial reduction in heat demand, the management of the district heating system will be feasible. Should the town choose to build a CHP unit, a further 2450 tonne reduction in CO2 emissions would be reached due to electricity production from renewable sources.

The Case Study of the region of Kisa in Sweden was designed to describe the benefits of energy cooperation between the industries and the district heating network. By utilizing the energy system optimisation model MODEST, possibilities and benefits of using energy cooperation between the district heating network and the saw and paper mills that are situated nearby. If the region would utilize the waste heat from the saw and paper mills, the region could reduce global CO2 emissions by 28000 tonne per year due to an increase in the biomass for heat production. The economic benefits for the industries and district heating system were calculated to be about 34 MSEK/year.

In Latvia, 2 Case Studies were compiled in order to analyse the current situation and possible future activities in the relevant regions.
For the Beverina region, it was discovered that since the measured energy consumption varies too much (and therefore the data is not probably correct), an energy strategy needs to be done for the region to plan for the refurbishment of the boiler houses and the DH network. A total of three scenarios were created, which covered aspects from hiring an energy manager to installation of new boiler houses and switching to localized heating sysem.

In case of Aluksne town in Latvia, an evaluation of the two possible alternatives for the region, was prepared. The two alternatives were: connection of 4 out of 5 district heating networks and continuing as a decentralised district heating system with 5 boiler houses. It was concluded, that the currently planned investment project (centralised district heating system) is not sustainable. The best solution in this case would be a symbiosis of centralised and decentralized district heating system.

All of the presentations and final reports of the Case Studies will be made public here

Jaanus Uiga