Month: December 2011

Science seminar Linköpingis

7. detsembril võtsid Eesti Maaülikooli õppejõud koos Energiaklassi spetsialisti Priit Pikaga osa Science seminarist Linköpingis. Lisaks Maaülikooli inimestele osalesid ka Rootsi ja Läti esindajad.

Väike kokkuvõte seminarist:
Baharm Mosfegh – Linköping University
Tegutsetakse erinevatel energiasüsteemide tasemel– lokaalsed, regionaalsed, etc.
Kaugküttesüsteemid
Kütte (ring)turg
Energiasüsteemid – CHP, biofuels, link
Louise Trygg
Focus – A system perspective on energy use and supply.
Reduce the use of electricity and increase the use of district heating.
Changing the energy use:
• Eff use of electricity
• Converting from electr to DH or other fuel
• Use of surplus heat
• Reduce use of el. If no production is going on
• Co-operation
Results of audits
• Reduced from energy audits – 55%
• Red use of oil- 40%
Increased use of DH
• Heatind
• Hot water
• Drying
• Cooling – absorption, we don’t buy a car without cooling. – the units right?
• Others
Production of electricity low in summer
Cooperation with industry and energy utility
TOOL: Optimization program of Dynamic Energy systems with Time-dependent components and boundary conditions
Industry – energy utility – reduced energy costs >40%
How to make the changes happen?
• Cost reduction
• Presence of engaged people
• Investment subsidies
• Long-term energy strategy
• Demand from the owner
• Environmental profit
Conclusion
• Make energy issues a vital part of agenda
• Full support from the management
• Management is much more important, then technology
• Do as the neighbor does
Funding for the projects
• Energy agency – 60-70%
• Winowa, some other companies
• SWE science foundation
• Industries – they also get the money straight back.
• SWE DH association
Solar PV – produce the electricity their own.

Linnaeus University – Växjö, Kalmar
Bioenergy department
• Thermochemical processing
• Microbial processing – biogas, storage of biogas fuels
• Upgrading – pellets, sawdust
• Emission control – NOx, CO2, mainly boilers
• Biomass resources and quality
• Fuels from the forestry department
Energy and environonment – web based distance cources
Projects
• 2nd generaton biogas – gasification
o Hot topic because there is target to reduce the CO2 emissions
o Making ethanol from cellulose has eff 15-20%
o Biomass->gasification->raw gas
o Price goes down to diesel if the plant size is very high
o In theory it is possible to use forest to produce all the energy SWE needs.
o New project in cooperation to 20 partners, 30MEUR, biogaasi asjad…
• 1st generation biofuels
o Well established, simple
o Cannot use wood
• Biomass boilers 1-20MW
o Project -Hot-gas characteration for optimisation Operation and Emission, EU funding.
• Energy from forest – new assortments and technologies
o Project about the chain analysis, supply, ashes, etc.
New pyrolisys plant is built because there is gas network.
Skogforsk – Isabelle Bergqvist
Project – Efficient Forest Fuel Supply systems, more energy for less bioenergy.
Available volumes of woody biomass
Stumps are not much used at the moment. Almost nothing
Also forest residues are used more, but there is still room for development.
Residues 2010
10,1 Mm3 loose, 8,TWh
Could be increased 11%
Logging residues
Target to use forwarding logs together with branches and tops.
Small trees – Could be used almost 5 times more, then nowadays. Pulp industry wants also more. If you take out small branches, then you have to introduce fertilizers.
 High output from trees

Trends
• Incr. Volumes
• Less simple felling heads
• High degree of accumulatin – machines to go through the forest
• Larger machines
• Energy thinning
• Compaction through rough declimbing
• Slightly larger trees
• Continuous felling accumulation
Stumps
0,7M3; 0,6TWh
Could be used 50 times more.
 Largest potential
 Easy storing
 Excel fuel properties
 No nutrient loss
 Low ecological value
 Difficult harvesting
 Soil contamination
 Bulkiness & handling
Stumps are supporting the ground and machines(arming)
FSC is strictly against the stumping.
Margins
Log wood are 50%, logging residues 40%, small trees 8%.
Costs increasing – mainly higher transport costs.
Cutting costs
Potential – small trees 15%, branches – 30%, stumps – 40%
Soil damage
Planning tool – Scanning the surface by plane. Several digital layers about damage, soil, etc.
Reducing impact to the soil because of humid parts or smth – drive shorter distance, lower slope, at first they take out lower part of areas.
Hillevi Eriksson, Skogtyrelsen
Drivers for bioenergy
Sulphur taxes, dev. Of DH
Large research programmes on bioenergy/ash recycling – Vattenfall and SWE forest agency.
Large scale programs have motivated for smaller programs, cooperation and debate.
1998 – Forestry Act mproved
No significant extra threat towards harvesting stems only
Reduction of acid neutralizing capacity (ANC) + base caution status
Ash recycling ads ANC and base cations – no hardened and dose research -> mpact assessment -> regulation revision
Research and practice side by side: realistic experiments -> realistic answers.
Unnecessarry regulation can be avoided.
Katrin Heinsoo – Biomass from agriculture
Biogas
Short rotation coppice
Perennial crops
Ash as agricultural fertilizer. Already something investigated.
Mart Hovi
Argo Strantsov – Forestry Institute.
Latvia
Riga Technical Unicersity
Financing
EU, BSR, Nordic energy research, Norwegian funds
Project
• PEA project
• Plasma technology – innovative gas treatment project
• Compact –solar pellet investigation
• TRNSYS modeling
• System Dynamics Analysis – SD model
Cooperation with enterprises
• CEMEX
• BioVenta

Advertisements

Energiatõhusus linnavalitsuse abiga

Eesti Korteriühistute Liidu eestvedamisel toimus 9.detsembril Tallinnas Radissoni hotellis  Linnamajanduse energiasäästiku planeerimise seminar. Kokkusaamise sõnum oli muuta linnas olevad hooned energiatõhusamaks, kus renoveerimist vajavad hooned sobiks hästi ka linna keskkonda. Arhitektide sõnul vaadatakse hoone renoveerimisel väga palju homsesse päeva, et sooja hinna vastu võidelda, aga pikemas perspektiivis tuleks vaadata ka üldist linnakeskkonna pilti ja hoone ümber asuvat roheala, kus inimesed väga tahaksid olla ja sellest tulevalt tõuseb ka piirkonna väärtus. Samuti ei jäetud puutumata transpordi korraldus (jalgrataste populariseerimine ja autode tõrjumine kesklinnast) ja keskkatlamajade üleviimine puiduküttele.

Rakvere linna näitel seletati lahti, et kuidas linn peaks  ja saab aidata linnas asuvate hoonete energiatõhusamaks muutmisega. Näiteks korraldas antud linn konkursi, kus koostati 6 tüüpkorterile projektlahendused. Korteriühistutel on olemas nüüd projektid, mida nad enda hoone tingimustele saavad kujundada ja renoveerima hakata. Lisaks Rakvere arhitektidele ja linnapeale esinesid ka KredEx ,Arhitektide liit ja energiaaudiitor, kes rääkisid enda valdkonna võimalustest energiatõhusate planeerimiste ellu viimiseks.

Kui linn pöörab väga palju tähelepanu linna rohelisele arendamisele, siis küll elanikkond ka sellega tasapisi kaasa tuleb. Infot Rakvere linna säästva energia kavast saab siit

Eesti Elektroenergeetika Seltsi erialapäeval

2. detsembril 2011 toimus Tallinnas Eesti Elektroenergeetika Seltsi erialapäev, millest võtsid Eesti Maaülikooli poolt osa Prof. Andres Annuk ning Energiaklassi spetsialistid Alo Allik ja Jaanus Uiga.

Erialapäeval esinesid ettekannetega Eesti Energia ning selle tütarettevõtete esindajad.

Ettekannetes kajastati investeeringute mahtusid pingekvaliteedi ja varustuskindluse parendamiseks, rekonstrueeritud on nii kõrge-, kesk- kui ka madalpingeliine ja õhuliine asendatakse järjepidevalt kaabelliinide vastu. Investeeringutes on olulisel kohal Estlink 2 merekaabli ehitamine Eesti ja Soome vahele. Projekti keerukust näitab kasvõi see, et paigaldatav kaabel kaalub 75 kilogrammi meetri kohta ning üle lahe vedamisel ristub ta 22 kommunikatsiooniliiniga, teiste seas Nordstreami gaasijuhtmega.

Lisaks elektroenergeetikale tegeleb Eesti Energia aktiivselt põlevkiviõli
temaatikaga. Nimelt on Eesti Energia ambitsiooniks püstitada 3 Enefit
tehnoloogial põhinevat põlevkiviõli tootmise jaama, mille täielikul tööle
hakkamisel suudetaks toota 20000 liitrit põlevkiviõli päevas. Selliste
mahtude juures muutub majanduslikult mõislikuks põlevkiviõlist
diiselkütuse tootmine. Kogused olevat piisavalt suured, et Eesti
vedelkütusevajadus rahuldada. Huvi pakub veel asjaolu, et Elering plaanib
püstitada avariireservjaama, mille südameks on 27 diiselmootorit, igaüks
10MW võimsusega. Õlitööstus ja diislil põhinev reservjaam – kokkusattumus
või mitte? Reservjaama kasuteguriks loodetakse saavutada 40% ning jaam
peab hiljemalt 15 minuti jooksul saavutama oma täisvõimsuse.

Päeva lõpetuseks oli tuuleenergeetika kitsaskohtadele viitav ettekanne
Rein Oidrami poolt, nimelt esitles ta arvutuslikku olukorda, kui Eestisse
paigaldatud tuulikute kogu nimivõimsus küüniks 1000MW-ni.