juhtumiuuring

Recent progress in WP5 Case Studies

As the Wood Energy and Cleantech project is nearing to its completion time, most of the planned activities and reports are being finalized.

In the project seminar in Jäneda, Estonia (which was held just last week 12.09…14.09) the final results of the Case Studies were presented. In total, four Case Studies were prepared: two in Latvia and one in Estonia and Sweden. A fifth Case Study of a region in Estonia is expected to be finalized before the final conference. All of the case studies focus on finding out the benefits for the region from the utilization of wood fuels.

The Estonian Case Study of district heating in the town of Elva was prepared in order to describe one of the most successful small-town district heating system in Estonia. All of the main boiler houses of the town use woodchips for producing heat. What is more, almost all of the district heating pipeline has been replaced. As a result a 4800 tonne reduction in CO2 emissions was reached. Almost 60 % of the specific investments was received from different subsidisation mechanisms.

In addition to describing the current situation, the Case Study reports analyse the future of the region. It was calculated, that even in case of substantial reduction in heat demand, the management of the district heating system will be feasible. Should the town choose to build a CHP unit, a further 2450 tonne reduction in CO2 emissions would be reached due to electricity production from renewable sources.

The Case Study of the region of Kisa in Sweden was designed to describe the benefits of energy cooperation between the industries and the district heating network. By utilizing the energy system optimisation model MODEST, possibilities and benefits of using energy cooperation between the district heating network and the saw and paper mills that are situated nearby. If the region would utilize the waste heat from the saw and paper mills, the region could reduce global CO2 emissions by 28000 tonne per year due to an increase in the biomass for heat production. The economic benefits for the industries and district heating system were calculated to be about 34 MSEK/year.

In Latvia, 2 Case Studies were compiled in order to analyse the current situation and possible future activities in the relevant regions.
For the Beverina region, it was discovered that since the measured energy consumption varies too much (and therefore the data is not probably correct), an energy strategy needs to be done for the region to plan for the refurbishment of the boiler houses and the DH network. A total of three scenarios were created, which covered aspects from hiring an energy manager to installation of new boiler houses and switching to localized heating sysem.

In case of Aluksne town in Latvia, an evaluation of the two possible alternatives for the region, was prepared. The two alternatives were: connection of 4 out of 5 district heating networks and continuing as a decentralised district heating system with 5 boiler houses. It was concluded, that the currently planned investment project (centralised district heating system) is not sustainable. The best solution in this case would be a symbiosis of centralised and decentralized district heating system.

All of the presentations and final reports of the Case Studies will be made public here

Jaanus Uiga

Advertisements

Wood Energy and Cleantech projekti raames on valminud Elva linna kaugküttevõrgu juhtumiuuring

Uuring teostati kahes osas. Tehniliste aspektide analüüs ning tulevikustsenaariumite koostamine teostati Eesti Maaülikooli poolsete projektipartnerite poolt. Keskkonna- ja majandusanalüüs valmis Hendrikson & Co juhtimisel.

Mõlemad uuringu osad on kätte saadavad nii inglise kui ka eesti keeles siit

Jaanus Uiga

Elva soojusvõrgu juhtumiuuringu keskkonnaanalüüs

Märtsi lõpus täitus esimene tähtaeg Woodenergy projekti raames teostataval Elva soojusvõrgu juhtumiuuringu keskkonnaalane uuringul. Töö teostajaks on Hendrikson & Co.

Vahetulemuste esitamise eesmärk oli analüüsida lähteülesandes püstitatud eesmärkide teostatavust ning anda ülevaade juba teostatud tööst.

Selgus, et esialgu planeeritud puiduhakke tootmise, transpordi ning põletamisel tekkivate CO2 heitkoguste arvutamine on arvatust keerulisem. Nimelt on Euroopa Liit küll töötanud välja vastava direktiivi, kirjeldades arvutusmetoodikat, kuid vastavalt MKM 2011 tehtud aruandele puuduvad Eestis seni uuringud, mis on vajalikud kogu olelusringi arvestava hindamise meetodi väljatöötamiseks Eesti tingimuste jaoks. Seetõttu saab järeldada, et biokütuste elutsükli kogu süsinikujälje arvutamiseks puudub Eesti jaoks kohandatud metoodika.

Mainitud probleemi lahendamisega tegeletakse aktiivselt ning kuivõrd antud töö raamidesse nii mahukad uuringud ei mahtunud, otsustati referentsina EU poolt antud baasväärtuste kõrval kasutada ka Eestis varem tehtud CO2 arvutusmetoodikaid.

Elvas kütusena kasutatavat biomassi tarnivad kolm ettevõtet, kelle sõnul kaugemalt kui 100…120 km hakkpuitu pole mõtet transportida. Keskmise kaugusena mainiti 50…70 km. Enamik kütusest pärineb Lõuna-Eestist, vähesel määral ka Põhja-Lätist.

Lisaks transpordi- ning tootmisprotsessidega seonduvate CO2 heitkoguste arvutamisele teostatakse ka põhjalik katlamajadest väljuvate heitkoguste arvutamine, andes planeeritavalt tulemusi referentsväärtustena, mida oleks võimalik üle kanda ka teiste regioonide hindamiseks.

Saasteainete heitkoguste arvutustes võrreldakse ka erinevaid stsenaariume, mis Energiaklassis majandusarvutuste jaoks välja töötati. Stsenaariumid baseeruvad tunnipõhistel katlamajade tootmisvõimsuste arvutustel ning eeldusel, et tulevikus soojusenergia tarbimine väheneb.

Tulevikustsenaariumid on keskendunud sobiva koostootmisjaama leidmisele ning selle tasuvusaja ning -tingimuste arvutamisele.

Jaanus Uiga

Elva keskküttesüsteemi juhtumiuuring

Projekti Wood Energy and Cleantech raames teostatakse Elva linna soojamajanduse juhtumiuuring. Uuringu eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade ühe piirkonna puitkütusel baseeruva soojamajanduse arengust ning selle kasulikkusest ümbruskonnale ja ühiskonnale.

Lõpparuanne valmib Eesti Maaülikooli ja mitmete ekspertide koostöös. Lõpparuandes antakse ülevaade linna üldisest arengust, investeeringutest soojamajandusse, majanduslikest aspektidest, hetkeolukorrast ja tulevikuplaanidest.