Month: March 2011

Woodenergy projekt: Rahvusvaheline projektipartnerite kohtumine Maaülikoolis

22. veebruaril toimus Woodenergy projekti raames Eesti Maaülikoolis rahvusvaheline projektipartnerite kohtumine.

Arutati projekti käiku ja edasisi plaane:

Seoses metsaomanike ning teiste puiduenergia huvigruppide teadvuse tõstmisega  tehakse projekti raames lühifilm ning brošüürid.

Puidu kasutuse planeerimise  osas on käidud omavalitsustega rääkimas ning vaadeldud Sangaste ja Muhu valdade puiduhakkega varustamise eripärasid.

Ärilise poole pealt plaanitakse teha esimese sammuna võrdlevaid turuuuringuid.

Edasi soovitakse uurida, kuidas tehnoloogiafirmad ennustavad turu muutumist. Kompetentsi tõstmiseks tuleb koolitusreis Rootsi, kus demonstreeritakse sealset puidu-energia tootmise ahelat.

Tootmise ja tehnoloogia uuringutes tahetakse esmalt keskenduda ressursside mahtudele ja kokku võtta regioonide energiatarbimised liigiti. Samuti üritatakse leida eeldused ja indikaatorid, mis defineerivad puhtaid tehnoloogiaid ja nende seisu projekti regioonides.

Esindajad olid kõigist partnerorganisatsioonidest : Östergotlandi maakonna nõukogu ja Rootsi Erametsaliit, Eesti Maaülikool ja Eesti Erametsakeskus, Vidzeme regiooni planeerimisosakond ning Läti maaelu nõuandmis- ja koolituskeskus.

Advertisements

PEA projekt: Huvitavad taastuvenergia tehnoloogia alased pilootprojektid Euroopas

Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudis  Energiaklassi kolme aastane PEA( üldrahvalikud energia alternatiivid – Public Energy Alternatives) projekt on jõudnud nii kaugele, et 1/3  ettenähtud ajast on möödas ja ettevalmistused pilootprojektideks on tehtud. Rahvusvahelises projektis viivad pilootprojekte läbi Leedu, Läti, Poola ja Soome partnerid. Kuna Energiaklass tegeleb PEA projektis peamiselt energia strateegiate ja õppeprogrammi moodulite arendamisega, siis pilootprojektide osas on Energiaklassi ülesanne jälgida nende kulgu ja vahetada kogemusi.

Poolas Niepolomice omavalitsuses soovitakse läbi viia pilootprojekt hoonele, millele lisatakse maasoojuspump, päikesekollektorid ja päikesepatareid. Kuna päikesest saadav võimsus ei ole ajas ühesugune,siis planeeritakse hoonesse installeerida vesiniku (H2) akumulatsioonipaagid ja seadmed, mis kataks energiavajaduse öösiti ning kui päikeselt tulev energia ei ole piisav.

Lisaks tehnoloogiliste seadmetele on väga oluline hoones ka paigaldatud taastuvenergia seadmete jälgimise lahendus, et oleks võimalik leida seadmete  kasutegureid ning modelleerimise teel välja selgitada kõige efektiivsemad töörežiimid.

Leedu Dūkštas piirkonnas on plaan rajada kohaliku katlamaja (võimusesega 1MW) katusele 130 ruutmeetrit päikese vaakum soojakollektoreid ja sellega katta vähemalt 13 protsenti kogu soojusenergia tootmisest. Hinnanguliselt peaksid soojakollektorid tootma 72 MWh energiat aastas. Vaakumsoojakollektorid hoiavad arvutuste järgi kokku 160 kg CO2 ning hinnanguliselt maksab see 100 000 eurot. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis on lootust, et juba sellel suvel toodetakse osaliselt sooja tarbevett päikesekolletoritega.

Leedu Visaginas omavalitsus paigaldas 2010 aastal soojakollektorid kohalikule sotsiaalteenuste keskusele, mis katab hinnanguliselt hoone kütte ja sooja tarbevee vajaduse 30-40 protsendi ulatuses. Täna toimuvad seadmete tööparameetrite mõõtmised ja samuti tehakse taastuvenergia kontseptsioonile teavitust.

Soojakollektorid Visaginase (Leedu) omavalitsuse sotsisaalteenuste keskuse katusel

Läti Kraslava omavalitsus on ette valmistamas töid ühiskondliku hoone soojustamiseks kanepist saadud materjaliga. Täna tegeletakse  kohalikus omavalitsuses hoone soojustuslahenduse  hankedokumentide koostamisega , mis sisaldab nõuet soojustuse parima viisi leidmiseks  ja käivad läbirääkimised  ühiskondliku hoone väljaselgitamiseks, mida  võiks pilootprojektis kasutada. Kraslava piirkonna jaoks oleks kanepi kasvatamine ja sellest isolatsioonimaterjali tootmine väga hea võimalus luua enda nišši toodet  ning sellega piirkonda arendada.

Soome Ylivieska piirkonnas integreeritakse pilootprojekti raames põhikoolile biogaasikatel küttesüsteemi ja tarbevee tootmiseks. Projekti eripära on toota hakkepuidust ja pelletist biogaasi, mis on keskkonnale vähem kahjulikumad, kui biomassi lihtsalt põletada. See tehnoloogia on üks lahendus õlikütte kasutamise vähendamiseks, alternatiiv biomassi põletamisele ja panustades puidu näol hinnaliselt stabiilsemale toorainele soojusenergia vee tootmiseks, kui on seda täna kütteõli, mis sõltub väga palju naaberriikide hinnapoliitikast.

Palju huvitavat on toimumas ja Energiaklassi eesmärk on meie projekti partneritelt õppida niipalju kui võimalik ja enda kompetentsi piires neid  aidata. Samuti jagame pilootprojektide kogemuste tulemusi enda kodulehel http://energiaklass.emu.ee ning facebookist – Energiaklass.

Energiaklass

Eesti Maaülikooli Tehnikainstituut

energiaklass@emu.ee

52 53 868