EMÜ tehnikainstituudis kaitstud lõputöö – parim elektroenergeetika üliõpilastöö 2012

Reedel, 19. aprillil toimunud Eesti Elektroenergeetika Seltsi (EEES) üldkoosolekul kuulutati välja järjekordsed konkursside „Aasta parim elektroenergeetik“ ning „Aasta parim elektroenergeetika üliõpilastöö“ võitjad. Seekord osutus parima elektroenergeetika-alase üliõpilastöö autoriks EMÜ tehnikainstituudi töötaja ning praegune energiakasutuse eriala I kursuse magistrant Jaanus Uiga.

Lõputöö teemal „Üleminek fossiilsetelt kütustelt puitkütustele – Elva linna keskküttevõrgu juhtumiuuring“ kaitsti 2012. aasta juuni alguses ning selle põhifookuses oli puitkütuste eelistamine fossiilkütustele kaugküttesüsteemides ning selle mõju väikelinna arengule.

Elektroenergeetika valdkonnaga on lõputöö seotud läbi mitmesuguste tulevikustsenaariumite jaoks tehtud arvutuste, kus modelleeriti koostootmisjaama rajamise võimalikkust Elva linna suurusesse väikelinna.

Lõputöö valmis praeguse nooremteaduri, Alo Allik’u, juhendamisel Interreg IVA projekti Wood Energy and Cleantech raames. “Üleminek fossiilsetelt kütustelt puitkütustele – Elva linna keskküttevõrgu juhtumiuuring” on kätte saadav siit.

„Aasta parima elektroenergeetika üliõpilastöö“ tiitlit on antud välja juba 2007. aastast ning EMÜ energeetika eriala tudengid on tiitli võitnud kahel korral.

Täpsem info konkursi statuudist ning teistest Eesti Elektroenergeetika Seltsi tegemistest on kätte saadav EEES-i ametlikult kodulehelt www.eees.ee.

EEES

Advertisements

EMÜ Tehnikamaja – “Nutikas energialahendus 2012”

Tartu Linnavalitsuse poolt korraldatud konkursi „Nutikas energialahendus 2012“ tulemusena tunnustati Eesti Maaülikooli Tehnikamaja renoveerimise komplekslahendust.

Eesti Maaülikooli Tehnikamaja on üks uusimaid täielikult renoveeritud õppe- ja teadushooneid Tartus. Renoveerimise järgselt võeti kasutusele järgnevad nutikad lahendused:

 Ruumide sisekliima inimestepõhine reguleerimine. Ruumide sisekliimat reguleeritakse kahe näitaja abil: CO2 sisaldus ruumi õhus  ja sisetemperatuur. Lähtuvalt ruumis erituvast CO2 kogusest suurendatakse sissepuhutava õhu hulka ja samas juhitakse kasutatud õhk välja. Kui inimesi kabinetis või õppeklassis ei viibi, viiakse õhuvahetus miinimumi – ruumi ventilatsiooni õhuhulga klapp sulgub. Ruumi temperatuuri reguleeritakse automaatika ning termostaatventiilide abil nii, et ruumi eralduva soojushulga suurenemisel vabasoojuse arvelt või akende avamisel lülitatakse radiaatorite pealevoolukraanid kinni. Seeläbi kulutatakse vähem kaugküttesoojust. Ruumide jahutuseks kasutab ventilatsiooniagregaat võimalusel välisõhu jahedamat temperatuuri. Töökeskkonna parendamiseks ning elektrienergiasäästu saavutamiseks on valgustid töö reguleeritud liikumisandurite ja valgustatuse andurite abil.

 Katelseadmete laboris toodetud soojust kasutatakse nutikalt. Kreutzwaldi 56 hoonesse on õppe ja teaduseesmärkidel paigaldatud katelseadmete labor, mis on ühendatud hoone küttesüsteemiga. Kui mujal maailmas juhitakse sarnastes laborites toodetud soojus välisõhku või kanalisatsiooni (on näiteid Soome ja Läti laboritest), siis Tehnikainstituudis biomassi põletamise alasel teadustööl tekkiv soojusenergia läheb oma maja küttevõrku ja selle võrra on võimalik vähendada küttearveid ning energia raiskamist.

 Lifti allasõitmisel toodetakse energiat. Kui lift sõidab koos inimestega alla siis toimib lifti mootor generaatorina ja toodab elektrit. Saadud energia tarbitakse hoone enda elektrivõrgus.

IR_7378

Termopilt Tehnikamaja välisfassaadist (pildi autor: Priit Pikk)

Konkursi eesmärgiks oli tunnustada uudseid lahendusi, mis lähtuvalt hoone funktsioonist parandavad hoone energiatõhusust ja sisekliimat. Lisaks Tehnikamajale tunnustati ka madalenergiamaja Hommiku 6b, kortermaja Kaunase pst 19, kortermaja Aleksandri 28 ning miljööväärtuslikus piirkonnas paikneva Näituse 19 lahendusi. Rohkem infot leiab siit.

Jaanus Uiga

Konkurss “Nutikas energialahendus 2012” on osa projektist “EmPowerment of SME to Network for Intelligent Energy”.
Projekti “EmPowerment of SME to Network for Intelligent Energy” rahastab Euroopa Liidu Komisjon.

Töö- ja eluruumide sisekliimast

Lisaks hoone soojapidavusele ning optimaalse kütterežiimi valikule tuleb hoonete renoveerimisel ning ka kasutamisel tähelepanu  pöörata ka erinevatele sisekliima parameetritele. Neist kõige lihtsamini on mõõdetavad temperatuur, niiskus ning CO2 sisaldus ruumi õhus.

Eelmisel aastal teostas Energiaklassi meeskond eelmainitud sisekliima parameetrite mõõtmisi Tartu Linnavalitsusele kuuluvates hoonetes. Sisekliima mõõdistused teostati Tartu Regiooni Energiaagentuuri (TREA) poolt koostatud uuringu “Tartu linna hoonete energiatarbimise ja sisekliima uuringu teine etapp” raames.

Hoonete sisekliima parameetrite mõõdistamise tulemused on leitavad siit.

Uuringu “Tartu linna hoonete energiatarbimise ja sisekliima uuringu teine etapp” täielik aruanne on leitav siit.

Jaanus Uiga

Teadus- ja õppehoone renoveerimise tulemustest

Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi Tehnikamaja õppehoone renoveerimise valmimisest on nüüdseks möödas üle aasta (laborikorpuse valmimisest juba kolm aastat) ning seega on sobilik aeg, rääkimaks hoonekompleksi välisfassaadi soojustamise ning ventilatsiooni- ja küttesüsteemi uuendamise tulemustest. Ventilatsioonisüsteemi kui seesuguse uuendamisest rääkimine on muidugi väike liialdus, sest töötavat sundventilatsiooni hoonel eelnevalt polnud.

Tehnikamaja, nagu eelnevalt mainitud, koosneb õppehoonest ning laborikorpusest (Kreutzwaldi 56 A- ja B-korpus). Hoonete soojus- ja elektrienergiatarvet mõõdetakse aga ühiselt. Kuivõrd renoveerimisi ei teostatud üheaegselt, on 2012. aasta andmeid mõistlik võrrelda 2008. aasta tarbimisandmetega.

Siinkohal ei ole mõtet välja tuua soojus- ja elektrienergiatarbe vähenemise absoluutnumbreid. Renoveerimise käigus suurenes hoonetekompleksi köetav pind ning uuenes täielikult hoone elektri- ja valgustussüsteem ja sisustus, millega kaasnes ka uute seadmete ning keerulisemate automaatikasüsteemide kasutuselevõtt. Seetõttu ei kajastata käesolevas artiklis üldlevinud energiasäästuprotsente: neid saab lugeda energiatarbe muutuse täielikust ülevaatest, mis nüüdseks Energiaklassi ning Rohelise Ülikooli kodulehel kättesaadavaks tehtud on.

Üldjoontes võib öelda, et soojusenergiatarbe vähenemine köetava pinna kohta 23,5 kW·h/(m2·a) (kraadpäevadega taandatult 45,6 kW·h/(m2·a)) ületab elektrienergia tarbimise kasvu köetava pinna kohta (8,5 kW·h/(m2·a)) nii absoluutväärtuselt kui ka rahalises vääringus. Seega on üldkulud köetava pinna kohta vähenenud ka avatud elektrituru tingimustes. Kogukulude kohta seda kahjuks öelda ei saa.

On paratamatus, et renoveerimisega kaasnevad toimingud nagu sundventilatsioonisüsteemi rakendamine, tagamaks normidekohast õhuvahetust ning rohkemate automaatikasüsteemide kasutuselevõtt, vahendamaks ja muutes sujuvamaks eri süsteemide vahelist koos toimimist. Seega ei tohiks renoveerimisega kaasnevat elektrienergia tarbe kasvu käsitleda kui negatiivset kaasnähtust, vaid kui parendusmeedet parema töökeskkonna loomiseks.

Nüüd tuleb vaid huviga ootama jääda, milliste uuenduslike uurimus- ja teadustöödega Tehnikainstituudi uuenenud õppe- ja laborikorpuses tegema hakatakse.

Ülevaate täisversiooniga saab tutvuda siin.

Jaanus Uiga

Artikkel ilmus Eesti Maaülikooli ajalehes 31.01.2013 (nr 225)

Viiratsi aleviku soojusega varustamise tulevikuperspektiivide analüüs

Ühena viimastest Wood Energy and Cleantech projekti raames koostatud uuringutest valmis soojamajanduse tulevikuvõimaluste analüüs väikeasulale. Ülevaade Viiratsi aleviku võimalustest tsentraalse soojusvarustuse jätkamisel telliti OÜ-lt Hendrikson & Co. Uuringu fookus on suunatud väikeasula praeguse olukorra ning võimalike alternatiivsete variantide (näiteks üleminek lokaalküttele) jätkamise majandusliku otstarbekuse välja selgitamisele.

Uuringu lõpparuanne on kätte saadav siit.

New pilot project evaluation tool for municipalities in PEA project

New management models for sustainable regional energy production – based on regional
feasibility studies and requirements for total quality management (TQM), tested in the
partner regions and available all over the BSR, target groups are decision making and
planning units of public authorities

WP5.4_Deliverable_New_Management_Models_ver3

WP5.4_Pilot project calculation tool_Lithuania_Latvia_Finland

WP5.4_Pilot project calculation tool_Poland_Germany_Estonia

Priit Pikk

PEA projekti pilootprojektide ülevaade

Eesti Maaülikooli Energiaklassi meeskond viibis 12-15.detsembril lähetuses PEA projekti partneritel külas Leedus Ignalinas ja Poolas Krakowi ülikoolis.

Reisi eesmärk oli külastada PEA projekti partnereid, et tutvuda projekti poolt paigaldatud taastuvenergia pilootprojektidega, mis projekti lõpuks on täielikult valmis.

Päiksekollektorite paigaldis Leedu Dukstase keskkatlamaja katusel on huvitav lahendus, kuna tavapraktika on paigaldada kollektorid hoonete katusele. Kuna vaakumtoru paneele on kuni 130 m2, siis on tegemist suhteliselt suure paigaldamisega ja sellest tulenevalt sobib see väga hästi just antud hoone katusele. Pilootprojekti eesmärk on suvise kollektori toodanguga ära katta soe tarbevesi suvisel perioodil. Tasuta päikeselt tulev energia katab ära 7 hoone tarbevee vajaduse. Soojavee tarbevee vajaduse suurenemise korral köetakse katlamajas hakkepuu kateldega sooja juurde, mis samuti alles paigaldatud.

Krakowi ülikool, kus õpib pea 40 000 tudengit on seotud teise väga innovatiivse PEA projekti taastuvenergia paigaldisega Krakowi lähedal olevas Niepolomice linnas, mille elanike arv on 22 168. Tegemist on väga kiiresti areneva piirkonnaga. Taastuvenergia paigaldis sisaldab endast PV ja PVT paneele, millest viimased toodavad nii sooja, kui ka elektrit, mis on planeeritud kohaliku huvikooli energiavajaduse katmiseks. Lisaks päikesepaneelidele on paigaldatud hoonesse vesiniku elektrolüsaator, mis toodab vesinikku ja samution olemas seadmed, mis vesinikust toodavad elektrit. Kuna 100% ei ole võimalik kogu hoone energiavajadust ära katta, siis ülejäänud soojaenergia vajadus kaetakse gaasiga ja elekter tuleb võrgust. Süsteem on suhteliselt keeruline ja just sai valmis, siis tänu sellele ei ole veel kogenenud piisavalt tarbimisandmeid. Hetkel andmeid kogutakse ja kui piisavalt infot on koos, siis saavad ülikooli spetsialistid teha süsteemi optimiseerida.

P1020117 P1020050 P1020121

Kokkuvõtteks võib tõdeda, et PEA projekti pilootprojektid on end tõestanud ja kindlasti peaks partnereid taastuvenergiaseadmete mõõtetulemustest avalikkust ja partnereid teavitama. Kuna PEA partneritele on paigaldistele seadmed tuttavad, siis oskame ka omalt soovitada antud lahendusi teistele uurimiseks ja külastamiseks.

Tiit Pikk