Energiatõhusad avatäited 29.05.2012

Seminar oli üsna üldine, kuid fakte sisaldav ülevaade sellest miks on vajalik hoone õhupidavuse saavutamine.

Lilian Ariva
Käidud on kohtumas mitmete Lääne-Euroopa akende testimislaborite juhatajatega ning saadud teadmisi akende testimisest. Eestisse on rajatud labor külmikute testimiseks ning Tartu firmas on välja ehitatud piisavalt suured ruumid nii Soome, Baltikumi kui ka teiste lähedalasuvate külmikute testimiseks. Edasi planeeritakse uued ruumid madalaenergia hoone akende, uste testimiseks ja sertifitseerimiseks.

Toomas Lossmann
Proclima õhutõkke kilede ja teipida maaletooja.
Aurutõkkekile – 2,98EUR/m2
Tuuletõkke kiht tuleb keerata akende peale ning teip tuleb kinnitada akna ja TT peale. Soojustuse ja puidu peale teip ei hakka. Kui on hööveldatud puid, siis tuleb kasutada erilist kleeperiba. Vastasel juhul kui puit on mitte hööveldatud, siis panna mastiksiga(kumm). OSB teipimisel on vajalik mingi spets roheline teip mida ei pea mastiksiga paigaldama. Akende ümber on erinevad materjalid ning külmaga akende ümber materjalid mängivad ning tekivad õhulekked. Teipimisel pannakse teip peale ning lastakse näpuga üle. Oluline on käia teip üle mingi kõva esemega, et õhumullid välja saaks. Teibil on taga kolm erinevat riba, et saaks teipida jätkude kaupa. Osad teibid on krohvitavad ja teised mitte.
Palkseina teipimisel pannakse palkide vuugid mastiksit täis.
Teipide maksumus on 2EUR/m kohta, osad ka 1EUR/m kohta.

Alternatiivid Proclima toodetele:
Siga, Knauf insulation, Isover, Ampack, Usa ja Tesa (paremuse järjekorras). Isover odavaim.

Tänan Lilianile ja teistele korraldamast!

Priit Pikk

Biosystem Engineering conference poster: Renewable energy solution to deliver energy for a bus stop

The idea was to create an authonomic PV system to produce electricity for LED screen and LED light in a bus stop. It was significant to lower the energy consumption. The goal was to choose possibly low components of energy system. The next step after finding the components was to calculate the PV panel and battery range which would cover the system’s energy use (graph 1). A theoretical system was calculated and a practical model was composed (scheme 1).

Open the POSTER > Tiit Pikk_Energyclass_Renewable energy solution to deliver energy for a bus stop

Conclusion:

Through theoretical and  practical design we got an overview of balance of energy production and use as well as the connection of components, which provides minimal loss of energy. When the size criterium of a PV panel is fixed, the capacity of a battery could be chosen. The criterium can also be the price and capacity of a battery, in that case the size of PV panel could be chosen. As every bus stop is used differently and there are several renewable energy systems, this model facilitates modelling these systems in a much easier way.

 

Tiit Pikk

Jätkusuutlik planeerimine mägipiirkondades

13.- 25. mai toimus  Innsbuckis, Austrias magistrantidele 2-nädalane intensiivkursus jätkusuutlikust keskkonna majandamise mägipiirkonnas.

Kogu koolituse põhiteema oli läbi loengute, ekskursioonide ja grupitööde õppida tundma, mis on mägipiirkondade probleemid ja kuidas neid tuleks lahendada. Probleeme ja lahendusi peaks vaatama nii, et need arvestaks kohalikku kogukonna sotsiaalset-, majanduslikku- ja kohaliku piirkonna looduslikku mitmekesisuse arengut. Iga valdkonna paremaks jälgimiseks tuleks paika panna indikaatorid, mis jälgiks paralleelselt kõigi kolme valdkonna arengut.

Austria on eeskujulikult väga tugeval positsioonil keskmise elukvaliteedi, taastuvenergia kasutuse ning on tuntud parima mäesuusatamise piirkonnana, aga igal heal asjal on ka teine pool. Hüdroelektrienergia tammid, mis ujutavad üle palju looduslikke piirkondasid ja häiritakse perioodiliste tammi avanemistega väga tugevalt jõgede elukeskkonna mitmekesisuse arengut. Mitteloodusliku lume kasutamiseks suusakuurortides kasutatakse  kohalikest järvedest pärit vett suurtes kogustes, kahjuks mõjutab see tohutult veekogude looduslikku mitmekesisust. Samuti on suvel mägipiirkondade visuaalne külg kole ja töötus väljaspool suusahooaega kõrge. Tuulegeneraatorid, mille paigaldamine mägede tippu ja ühendamine elektrivõrguga on väga pika tasuvusajaga ning teadmata on mõju lindude rännakule.

Enne iga suure otsuse tegemist tuleb olukorda põhjalikult kõigi osapooltega ja spetsialistidega arutada ja kõiki riske analüüsida. Õppida võimalikult palju teistelt piirkondadelt, kes on suured otsused juba üle elanud. Lõpuks tuleks enda otsuse tulemusi jälgida, et kuidas uued muutused mõjutavad looduslikku, majanduslikku ja kohaliku kogukonna arengut.

Kursus oli organiseeritud Innsbrucki ülikooli rahvusvaheliste suhete osakonna poolt, kus oli tudengeid ja õppejõude Austriast, Itaaliast, Hispaaniast, Slovakkiast, Šotimaalt, Bulgaariast, Saksmaalt ja Eestist.

 

Tiit Pikk

On the 15-17 May an Ash recycling benchmarking was held in Växjö

Stakeholders and scientists from Sweden, Estonia and Latvia were invited to share their knowledge and learn about new developments in ash recycling

The benchmarking started with Johan Palm giving an overview about the whole project. It turned out, that in Latvia, a large amount of DH is produced by natural gas, whereas Sweden builds also some Liquid Natural Gas terminals to meet the energy needs for south Sweden, but views wood fuels as more compatible at the moment.

According to Hillevi Erikson, using ash as the only fertilizer is a bit problematic at the moment as with ash you don’t bring back nitrogen to the forest. Therefore there is a loss of nitrogen in the life cycle. The ash has a too high Bromide concentration in some cases as well.

Eva Ring, Researcher in SkogForsk. said that research has shown that the ash does not affect the soil in such a big amount as thought. The rain water, that comes in contact with ash does not reach the the water bodies of rivers and lakes directly, it flows through the soil. No extended effect period on tree growth. The soil acts as a filter for the water.

Katri Ots from the EULS gave an overview about the forestation of cut-away peat lands and about the effect of wood ash as fertilizer. The results of a research of Tartu boiler house wood ash are shown in the diagram above.

The Linneaus University, that is located in Växjo was represented by Tommy Claesson. He made a presentation about ash samples that have 60% unburned content; therefore it is cycled several times through the furnace. 60% sludge and 40% dry ash makes a nice product as fertilizer. Potassium has a low content in this material, sodium has a high content.

Before the benchmarking group was taken to the ash storage site for getting a practical view of the recycling process, Lars Strand showed the practical issues in ash spreading while Karina Pedersen presented the economical side.

Why making an energy plan?

In Sweden, It is obligatory to make an energy plan for the region, thereby giving a good input for related energy decisions. E.g. in Växjö, small scale energy applications are promoted to show to visitors that their city is innovative and it’s planning policy is “green”. The main problem yet to solve in becoming a CO2 free community is the transport. At the moment the main renewable transport fuel is ethanol.

On the second day of the benchmarking, field visits to the ash recycling sites were made.

The spreading of ash in practice was shown in the forest of Per Gyllensvärd. The equipment shown in the picture above is used for ash spreading in the summer time and for transporting wood in the winter time, thereby reducing the payback time. The spreading process is controlled by a computer that in order to ensure an even spreading of the ash. In the woods, a 20 m radius can be covered, whereas in the in a field a radius of 50 m is possible.

Swedish rural affairs minister:  Forest gives an important share of the swedish export and its also important for recreational activities. Sweden had an forestry based heating energy system hundred jears ago. Then it got to more imported fossil fuels.

Since 1990 the co emission has decreased and in the meantime the economi has increased by 51%. The first swedish forest act from 1903 was concentrated on reforestation. The wood resource of Sweden is more than doubled in the years 1920-2000

After meeting the Swedish Minister of Rural Affairs, final conclusions of the event were made:

Steps for ash recycling are:

• Lobbying
• Estimating the limits for the ash concentration and heavy metals
• Researching about the long-term influence, testing the theories
• The swedes learned that the granulation of ash is unneccessary

Alo Allik & Jaanus Uiga

Regioonide Komitee aastakoosolek – 15. mai 2012, Ljubjanka, Poola

Iga aastasel Euroopa Liidu regioonide komitee koosolekul (seekord Poolas) toimus taastuvenergia alane seminar.

Peamised teemad olid:

• Taastuvenergia investeeringute rahastamine
• Uued, potentsiaalsed tehnoloogiad ja üldised trendid
• Energeetiliselt iseseisvate regioonide loomine

Huvitav ettekanne õhus hõljuvates tuulegeneraatoritest näitas, et valdkond on juba kogunud palju investeeringuid ning osalt meenutab nende tehnoloogiate arendamine kütuseelemente, kus probleemi lahendamisele ollakse üsna lähedal, kui murdpunkti pole veel toimunud. Samas piirkondades, kus asustustihedus on madal või puudub on olemasolevaid tehnoloogiaid juba võimali rakendada.

Eesti päikeseenergia tehnoloogiatesse investeerimise võimalusi tutvustas Priit Pikk. Peatähelepanu pöörati sellele, milliseid mehhanisme on riik loonud ja kuidas võiks jätkata.

Taastuvenergia integreeritud sooja- ja elektritootmise tehnoloogiatest andis ülevaate Adam Cenian, kes tutvustas uusi ning huvitavaid vaatenurki regiooni kütmiseks ning energia tootmiseks nii kütmiseks kui ka masinatele.

 

 

 

 

 

 

 

Täname Uno Silbergi seminarile kutsumast!

Priit Pikk

Recent Progress in Case Studies of WP 5

In 25.04 and 26.04 a workshop of WP 5 was held in the town of Elva, the subject of the Estonian Case Study. The second day of the workshop concentrated on the Case Studies and their progress.

As it turned out, all the respective PP-s had chosen very different regions and methods for the Study. For Estonia, a best practice example, the town of Elva, was chosen, whereas Latvian PP-s decided to help in solving the problems of Alūksne district heating and Beverina region heating systems. While Ekodoma, the company responsible for the two Case Studies conducted in Latvia and Estonian University of Life Sciences in cooperation with Hendrikson & Co mainly use spreadsheet-based calculations for system analysis, the PP-s from Sweden decided to use an energy system optimisation model called MODEST for getting the results. At least we in the University of Life Sciences will be looking forward to the results of all the regions.

As follows, a short overview of the Case Study of the District Heating in Elva will be given.

The Case Study of Elva has reached it’s final stage, as all the inputs for the environmental and economical calculations have been given. The final report will be finalized in May, as there might be a need for small improvements to be made. The results show that thanks to making an investment of 2,26 MEUR into the renovation of all the boiler houses and district heating pipelines, the town has been able to keep the prices of heat energy reasonably low (56,56 €/MWh + VAT), while reducing the losses of DH network to 10%, which considering a 40% heat energy reduction in housing and public sector and 10% reduction in industry and services sector by 2025, will still only be 13% – way below the requirement of 15% by 2017.

Although the economical analysis of the future scenarios, which were made for analysing different scenarios for constructing a CHP plant to Elva, is yet to be completed, the environmental report is nearly done and will show, how much a transition from fossil fuels (in this case shale oil) to biofuels (woodchips) has reduced emissions to the environment. Detailed report will be published on the Wood Energy and Cleantech project website, as soon as it is completed.

Jaanus Uiga

7. raamprogrammi infopäevast..

08.05 toimus Tartus järjekordne 7. raamprogrammi infopäev, kus räägiti teadusprojektide ning -koostöö rahastamise jaoks EL-i poolt loodud skeemist.

Taotluseni jõutakse järgmist struktuuriskeemi jälgides
Idee -> Konkursi sisu -> Rolli määratlemine -> Partnerid

Seega tuleb meeles pidada, et taotluse hindamisel lähtutakse vormistuse õigsusest ning sellest, kas taotluse sisu vastab perioodi prioriteetidele.

Energeetikapäev, Hiiumaa, Kärdla – 10. Mai 2012.a.

Elu võimalikkusest Hiiumaal ning potentsiaalsete tehnoloogiate teemal toimus energeetikapäev, kuhu kutsuti ka Energiaklassi esindaja Priit.

Teemade ring oli lai – alates lihtsatest kodumajapidamiste lahendustest kuni keerulisemate ventilatsiooni- ja küttetehnoloogiate tutvustamiseni.
Energiaklassi esindaja tegi ettekande koosnes kahest teemast, esimene teema käsitles Hiiumaa puiduvarusid juhul, kui kõik elanikud hakkaksid puiduga kütma ning ettekande teine osa oli energiaauditite teemal.

Väga huvitavad ettekanded oli veel seotud tuule- ja päikeseenergia kasutamisega kodumajapidamises ning elektrijalgratastest. Samuti alati väga hariv on kuulata ettekandeid soojuspumpade õige kasutamise ning soojaveekollektorite teemal.

Täpsema päevakava ja esinejad leiab alljärgnevalt lingilt:
http://www.hiiu.maavalitsus.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/reD5/content/energeetikapaev-2012-oma-kodule-moeldes

Täname Haimarit ja Karinit Energiaklassi esindajat kutsumast!

Priit Pikk

Võrumaa energiamajanduse strateegia visiooniseminar

04.05 toimus järjekordne Võrumaa energiamajanduse strateegia visiooniseminar. Seekordseks kogunemise eesmärgiks oli esitleda strateegia töögrupi, kuhu kuuluvad ka Energiaklassi esindajad, poolt välja pakutud strateegia visiooni, eesmärke ning mõõdikuid. Samuti esitleti kohaletulnutele erinevaid sisendeid tegevuskava jaoks. Kui kohalike omavalitsuste poolt välja pakutu sisaldas peamiselt energiasäästu suurendamise alaseid tegevusi, siis üldmaakondlike tegevustena pakuti välja erinevaid teadlikkust tõstvaid üritusi ning isegi energiakonsultandi ametikoha loomist, et inimesed paremini oma probleemidele lahendusi leida saaksid.   Kõik osavõtjad said läbi rühmatööde aktiivselt osaleda välja pakutud sisendite täiendamises. Rühmatööde tulemused vaatab Cumulus OÜ peagi üle ning sisestab ka need strateegia mustandisse, mis peaks lähinädalatel valmima. Päeva teises pooles külastati koos MKM esindajatega Rõuge valda kui Public Energy Alternatives projektipartnerit ning tutvuti seal presenteeritavate taastuvenergialahendustega.   Pärast jalutuskäiku Rõuge Energiapargis, toimus külastus ka peatselt valmivasse Kurenurme ~100 kW võimsusega päikeseparki, kus päikest jälgivate sensorite abil PV-paneele kõige valgusküllasemate kohtade poole suunavad alusraamid on juba paigas ning ootavad edasisi tegevusi. Selgus, et kõige suuremaks probleemiks erinevate taastuvenergialahenduste ehitamisel ei ole mitte nende suur maksumus, vaid suhteliselt keeruline protseduur seadmete liitmiseks elektrivõrguga. Hetkel on suurimaks probleemiks PV paneelide toodangu müümisel elektrivõrku sobivate inverterite puudus.       Jaanus Uiga

Nearly Zero Energy House seminar

Proovitud on BIMi rakendamise kogu hoone planeerimisel ja projekteerimisel.Testisi ka olemasolevaid juhendeid BIMi kohta ning leiti, et siseseinte osa vajab täiendamist.

Teadus arendus koostöö

Väga raske on endiselt teha kontorihooneid, kus oleks energiatarbimine 50kWh/m2 kohta aasta ning selleks peavad hooned kindlasti hakkama ise energiat tootma. Selles osas on vajalik teha tihedat koostööd ülikoolidega.

Margus Sarnet – MKM

Insenerteaduse üliõpilasi on arenenud riikides 2,5 ja 3,5 korda rohkem kui Eestis.

Kohad, kust erialavaliku infot leitakse – internet, tuttavad, messid ja muud vähemtähtsad

Konkurents tudengite pärast toimub tehnilise erialade õppekavade vahel.

Motivaatorid eriala valikul – palk, tasu, boonused, samuti ka sisemised motivaatorid ning karjääriga seotud motivaatorid. Idee on pakkuda lendlehtedel juba korraliku palga tingimusi.

Madis Org – Eesti Arengufond

Andis ülevaate olemasolevatest standardites hoonete elutsükli arvestamisel. Samas põhiliseks pidas ta ikkagi sisekliima tagamist ning selle tõttu tõuseb ka töötajate produktiivsus, mis vähendab väga palju võimalikke tulevikuriske.

Oluliseks pidas veel asukohavalikut, hoone- ja ehitusmaterjalide ressurssi- ja energiatõhusust, hoonete sisekliimat.

Samuti tuli välja, et riigisektor 10% ulatuses võiks toetada roheliste hoonete ehitust.

TTÜ Ehitusteaduskond

Järeldoktor peab olema töötanud erasektoris või siis ka teinud tööd välismaal. Enne neid teadurina TTÜ-sse tööle ei võeta.

Kui on hea teadus, siis suudame üliõpilastele head haridust anda.

Patendid on väga olulised, kuid samas on mõtekas vaadata, kui palju nendest ka tagasi saab. Märgilises mõttes on see kõik väga oluline.

Janek Kurnitski – Liginullenergiamajade nZEB kompetentsikeskuse asutamine TTÜ-sse.

Vajalik luua uurimisgrupp – 4 doktoranti, 1-2 juhendajat.

Väljakutsed – Kuidas ehitada selliseid maju, mis hakkaksid päikeseenergiat tootma.

Taastuvenergia tulevik, seos energiatõhususega – Peep Siitam

Elektritarbimisel on tugev korrelatsioon SKPga.
Drastilist vähenemist energiatarbimises ilma drastiliste meetmeteta pole võimalik eeldada.

Peamised väljakutsed

Rahastamine on ebaselge – subsideerimine vs üleminek turumajandusele

Hajatootmine – salvestamine, võrgud

Soojusenergia tootmine – kaugkütte tulevik.

Argo Rosin – Energiatootmine hoonetes

Alalisvoolu seadmed on tunduvalt efektiivsemad ja lihtsamad, kui vahelduvvooluvõrgud.

 

 

Priit Pikk