energiasääst

EMÜ Tehnikamaja – “Nutikas energialahendus 2012”

Tartu Linnavalitsuse poolt korraldatud konkursi „Nutikas energialahendus 2012“ tulemusena tunnustati Eesti Maaülikooli Tehnikamaja renoveerimise komplekslahendust.

Eesti Maaülikooli Tehnikamaja on üks uusimaid täielikult renoveeritud õppe- ja teadushooneid Tartus. Renoveerimise järgselt võeti kasutusele järgnevad nutikad lahendused:

 Ruumide sisekliima inimestepõhine reguleerimine. Ruumide sisekliimat reguleeritakse kahe näitaja abil: CO2 sisaldus ruumi õhus  ja sisetemperatuur. Lähtuvalt ruumis erituvast CO2 kogusest suurendatakse sissepuhutava õhu hulka ja samas juhitakse kasutatud õhk välja. Kui inimesi kabinetis või õppeklassis ei viibi, viiakse õhuvahetus miinimumi – ruumi ventilatsiooni õhuhulga klapp sulgub. Ruumi temperatuuri reguleeritakse automaatika ning termostaatventiilide abil nii, et ruumi eralduva soojushulga suurenemisel vabasoojuse arvelt või akende avamisel lülitatakse radiaatorite pealevoolukraanid kinni. Seeläbi kulutatakse vähem kaugküttesoojust. Ruumide jahutuseks kasutab ventilatsiooniagregaat võimalusel välisõhu jahedamat temperatuuri. Töökeskkonna parendamiseks ning elektrienergiasäästu saavutamiseks on valgustid töö reguleeritud liikumisandurite ja valgustatuse andurite abil.

 Katelseadmete laboris toodetud soojust kasutatakse nutikalt. Kreutzwaldi 56 hoonesse on õppe ja teaduseesmärkidel paigaldatud katelseadmete labor, mis on ühendatud hoone küttesüsteemiga. Kui mujal maailmas juhitakse sarnastes laborites toodetud soojus välisõhku või kanalisatsiooni (on näiteid Soome ja Läti laboritest), siis Tehnikainstituudis biomassi põletamise alasel teadustööl tekkiv soojusenergia läheb oma maja küttevõrku ja selle võrra on võimalik vähendada küttearveid ning energia raiskamist.

 Lifti allasõitmisel toodetakse energiat. Kui lift sõidab koos inimestega alla siis toimib lifti mootor generaatorina ja toodab elektrit. Saadud energia tarbitakse hoone enda elektrivõrgus.

IR_7378

Termopilt Tehnikamaja välisfassaadist (pildi autor: Priit Pikk)

Konkursi eesmärgiks oli tunnustada uudseid lahendusi, mis lähtuvalt hoone funktsioonist parandavad hoone energiatõhusust ja sisekliimat. Lisaks Tehnikamajale tunnustati ka madalenergiamaja Hommiku 6b, kortermaja Kaunase pst 19, kortermaja Aleksandri 28 ning miljööväärtuslikus piirkonnas paikneva Näituse 19 lahendusi. Rohkem infot leiab siit.

Jaanus Uiga

Konkurss “Nutikas energialahendus 2012” on osa projektist “EmPowerment of SME to Network for Intelligent Energy”.
Projekti “EmPowerment of SME to Network for Intelligent Energy” rahastab Euroopa Liidu Komisjon.

Advertisements

Teadus- ja õppehoone renoveerimise tulemustest

Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi Tehnikamaja õppehoone renoveerimise valmimisest on nüüdseks möödas üle aasta (laborikorpuse valmimisest juba kolm aastat) ning seega on sobilik aeg, rääkimaks hoonekompleksi välisfassaadi soojustamise ning ventilatsiooni- ja küttesüsteemi uuendamise tulemustest. Ventilatsioonisüsteemi kui seesuguse uuendamisest rääkimine on muidugi väike liialdus, sest töötavat sundventilatsiooni hoonel eelnevalt polnud.

Tehnikamaja, nagu eelnevalt mainitud, koosneb õppehoonest ning laborikorpusest (Kreutzwaldi 56 A- ja B-korpus). Hoonete soojus- ja elektrienergiatarvet mõõdetakse aga ühiselt. Kuivõrd renoveerimisi ei teostatud üheaegselt, on 2012. aasta andmeid mõistlik võrrelda 2008. aasta tarbimisandmetega.

Siinkohal ei ole mõtet välja tuua soojus- ja elektrienergiatarbe vähenemise absoluutnumbreid. Renoveerimise käigus suurenes hoonetekompleksi köetav pind ning uuenes täielikult hoone elektri- ja valgustussüsteem ja sisustus, millega kaasnes ka uute seadmete ning keerulisemate automaatikasüsteemide kasutuselevõtt. Seetõttu ei kajastata käesolevas artiklis üldlevinud energiasäästuprotsente: neid saab lugeda energiatarbe muutuse täielikust ülevaatest, mis nüüdseks Energiaklassi ning Rohelise Ülikooli kodulehel kättesaadavaks tehtud on.

Üldjoontes võib öelda, et soojusenergiatarbe vähenemine köetava pinna kohta 23,5 kW·h/(m2·a) (kraadpäevadega taandatult 45,6 kW·h/(m2·a)) ületab elektrienergia tarbimise kasvu köetava pinna kohta (8,5 kW·h/(m2·a)) nii absoluutväärtuselt kui ka rahalises vääringus. Seega on üldkulud köetava pinna kohta vähenenud ka avatud elektrituru tingimustes. Kogukulude kohta seda kahjuks öelda ei saa.

On paratamatus, et renoveerimisega kaasnevad toimingud nagu sundventilatsioonisüsteemi rakendamine, tagamaks normidekohast õhuvahetust ning rohkemate automaatikasüsteemide kasutuselevõtt, vahendamaks ja muutes sujuvamaks eri süsteemide vahelist koos toimimist. Seega ei tohiks renoveerimisega kaasnevat elektrienergia tarbe kasvu käsitleda kui negatiivset kaasnähtust, vaid kui parendusmeedet parema töökeskkonna loomiseks.

Nüüd tuleb vaid huviga ootama jääda, milliste uuenduslike uurimus- ja teadustöödega Tehnikainstituudi uuenenud õppe- ja laborikorpuses tegema hakatakse.

Ülevaate täisversiooniga saab tutvuda siin.

Jaanus Uiga

Artikkel ilmus Eesti Maaülikooli ajalehes 31.01.2013 (nr 225)

Infotund TREAs 25.04.2011

Tartu Regiooni energiabilanss –  Martin Kikas 

Tartu Regiooni energiatarbimine 7 091 294 MWh, mis on 277 miljonit EUR( kütuste primaarenergia sisaldus+imporditud elekter). Mõttekoht on see, et  kuidas 277 miljonit EUR võiks jätta piirkonda ?

Kogu energiakasutusest Tartu Regioonis energiakasutuse osakaalud

48% soojaenergia
31% mootorikütus
21% elektri tootmine

Elektrienergia tootmine Tartu Regioonis toimub väga suurel määral taastuvenergiast, mis katab ära 9% Tartu Regiooni elektritarbimisest.

Hüdroelektrijaamadest – 1022 MWh
Maagaasist  -1 5 255 MWh
Turvas, puit – 1 21 278 MWh
Katame sellega 9% elektritarbimisest.

Hoonete energiatõhususest – Kalle Virkus

2002 direktiiv koostati metoodika energiatõhususe arvestamiseks
metoodika järgi tehti ka energiatõhususe miinimumnõuded.

2010.a. 19mai. uus redaktsioon 2010/31

juurutamiseks aega 2012, juuli.
Uus teema – liginullenergiatarbega
Tuleb kasutada kohalikku taastuvat kütust.

REHVA konverentsil otsustatakse, mis on nullenergiahoone.
1000m2 piir kaotatakse ära.
peab tekkima kava ligi nullenergia hoonete arendamiseks
energiatõhususe arvutamise metodoloogia, mis ei tohi hälbida liikmesriikides 15%
energiamärgiste andmine muutub karmimaks ning hakatakse kontrollima
-Avalik haldus kuni 500m2 ja 5 aasta pärast 250m2
– hakatakse arvestama üksikute materjalide energiatõhusust.
– suur vastutus pannakse avaliku haldusele
– liginullenergiahooneid peab hakkama ehitama 2018.a. 31.detsember.

Eesti seadusandlus
– miinimumnõuete tingimused rakenduvad, kui renoveerimise maksumus on 30% hoone ehituse maksumusest.
– paneb vastutuse OV ehitusjärelvalve osas, kuid OVses puudub kompetents.
– sisekliima osa on väga suur ning problemaatiline.
Tartu lasteaiad ja koolid
– 200 – 300, üksikud hooned ka kõrgema
– 120 – 200, väiksem veetarbimine ja madalamad temperatuurid.
Lasteaedu ja koole ei saa tegelikult ühte patta panna.
Osalt töötas ventilatsioon väga hästi ning osalt ka väga kehvalt või üldse ei töötanud.
Lasteaedade juures on oluline, et sisekliima oleks hea. Soojustatus polegi nii väga oluline.

Probleem on, et keegi täpselt ei tea ikkagi, mis hoones toimub. Palju hoone tavaliselt tarbib ning kas on midagi katki/viga või mitte midagi – lahendus on SEADMED, mis monitoorivad koguaeg.

Energiaplaneerimise metoodika uuendamine – Marek Muiste

Lõuna Eesti piirkonnas ringleb 400-500milj. EURi ning keegi täpselt ei tea kuidas see raha ringleb ning kuidas kasu lõigatakse.
Küsimus on selles, et kuidas tõsta elukvaliteeti?
Vähe tehakse energiakavasi selle tõttu, et tõsta elukvaliteeti või selle pärast et energia on äri ning Omavalitsus pole isegi huvitatud selles osalemisest ja omavalitsus esindaja ei oska piisavalt hästi energiastrateegiat kasutada

Energiakava vajalikkus

– Planeerimaks energiatootmise vastavus tarbimisele
– Keskkonnamõju vastavus vastavalt tekitatud CO2-le

Integreeritud energiakava

Siia on integreeritud erinevad osad nii majanduse, sotsiaalse, kui energia kasutamine.

Kliima- ja energiakava

Keskendub peamiselt elukeskkonnale.

Prioriteediks on elukeskkonna parendamine

– Keskkonnamõju arvestamine ja vastavus mõju neutraliseerimisele

– Sotsiaalse mõju arvestus

– Eesmärgid võetud elukeskkonnast

Täname TREAd korraldamast!

Passiivmaja projekteerimise workshop PHPP tarkvaraga

Osalesin 27-29. oktoobrikuus Passivehouse OÜ poolt korraldatud workshop’il, kus tehti puust ja punaseks PHPP tarkvaraga töötamise reeglid, juhised, jne. Hästi korraldatud ja üsna põhjalik kursus tarkvara olemusest ja võimalustest.

Passiivmaja tarkvara The Passive House Planning Package (PHPP) on Saksamaal Passivhaus Institut´i poolt välja töötatud arhitektidele ja projekteerijatele suunatud MS-Exceli baasil töötav tööriist energiatõhusate ning passiivmaja standarditele vastavate hoonete planeerimiseks.

PHPP logo

Tõnu Mauring ütles selle tarkvara kohta hästi, et tegemist ei ole lihtsalt tarkvaraga, vaid kokkulepitud meetodi, standardiga passiivmaja projekteerimiseks.

Kui hetkel on Eesti olemas seadusandlus, mis sätestab energiatõhususe miinimumnõuded rajatavatele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele, siis pean olemasolevaid nõudeid vanadeks ning mitte kiirelt arenevateks ning osaliselt ka puudulikeks nõueteks. Näiteks on olemasolevates standardites õhuvahetuskordsused endiselt üsna suured ning seetõttu võib-olla ka ei planeerita hooneid korraliku ventilatsiooniga, sest sellise ventilatsiooni väljaehitamine võtab palju ressursse ja raha.PHPP on aga passiivhoone planeerimise standard, kus on samuti ette nähtud kindlad minimaalsed õhuvahetuskordused, kuid kuna järjepidevate mõõtmiste tulemusel on selgunud, et vähematest õhuvahetuskordustest piisab ja liigse kuivuse tekitamine hoonetes pole ventileerimise tõttu mõtekas, siis ei nõua standard niivõrd suurte, kui 0.6 1/h õhuvahetuskordsuse saavutamist.

Teine väga huvitav faktor, mis võetakse PHPP programmis kasutusel on see, et hoone piirete pindalasi arvutatakse välispindade alusel. Selline arvutusmeetod annab võimaluse teatud külmasildadega mittearvestamiseks, sest nende mõju on tühine või energiakadude mõttes isegi negatiivne. Loomulikult on võimalus PHPPs külmasillad sisse kanda ning nende täpsemaks arvestamiseks antakse ette korralikud arvutusjuhendid ning on ka lisamaterjalid, kus on erinevate sõlmede külmasildade väärtused reas. Asjalik!

Lisaks võimaldab PHPP täpselt arvesse võtta päikesevalguse, inimeste, seadmete vabasoojuse, mis tavaliste arvutuste juures kiputakse vähemtähtsaks pidama.

Workshop’il tehti juttu ka plaanitavatest passiivmajadest ning leiti, et Jõelähtmel ehitatavad hooned pole kaugeltki veel passiivhooned, sest nende kasutatud piirdeosade, elementide ja ka õhuvahetus pole piisavalt heal tasemel. Huvitav oleks teada, kas KENA enne kontrollis, kui oma käpa alla pani, passiivmaja standarditele vastavust ning kas hoonete ehitust jälgib passiivhoone ehitusega kursis olev spetsialist.

Soovitan arhitektidel, energiatõhusa ehituse alal tegutsevatel inimestel osaleda koolitusel just selle tõttu, et aru saada ühest korralikult kokkulepitud standardist, mis töötab! Väga paljud hoonete planeerijad juba kasutavad ning hindavad arvutatud tulemusi.

Priit