Eesti Elektrijaam

Ida-Eesti biomassi töötlevate ja kasutavate suurettevõtete külastus

19.10.2012 said Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi Energiakasutuse I kursuse magistrandid projekti Wood Energy and Cleantech raames võimaluse külastada Ida-Virumaal paiknevaid biomassi töötlevaid ning energiaks muundavaid ettevõtteid.

Joonis 1. Estonian Cell AS elektriinsener Marko Karjus, prof. Andres Annuk ja energiakasutuse magistrandid Estonian Cell AS tootmishoone ees.

Esimeseks külastusobjektiks oli AS Estonian Cell (joonis 1; joonis 2), mis on alates 2006. aasta aprillist tootnud kodumaisest haavapuidust paberitööstuse jaoks vajalikku puitmassi. Aastas kasutab tehas ligi 380000 m3 haavapuitu. Toodangu suurendamist planeeritakse tehase seadmete uuendamise ning kasepuidu kasutusele võtmise läbi. Üllatusena selgus, et isegi nii suuremahulisena tunduva haavapuidu kasutuse juures tarbitakse vaid lähipiirkonna (100…200 km ettevõtte asukohast) puitmaterjali. Kuigi tootmisprotsessis tekib suhteliselt palju puidujäätmeid, on vajaliku soojusenergia tootmiseks senimaani kasutatud maagaasil töötavaid katelseadmeid. Põhjus seisneb asjaolus, et tehase projekteerimis- ja ehitustööde ajal (2000…2005) oli maagaas odav ning suuresti levinud lahendus tööstusettevõtete energiavajaduse rahuldamiseks. Energia hinna tõus on pannud ettevõtte aga koostootmisjaama ehitusele (kuna ka tehase elektrienergiatarve on väga kõrge) mõtlema. Planeerimisprotsess on käima lükatud ning sobivaima lahenduse uurimist teostavad TTÜ teadlased. Jääme huviga koostootmisjaama valmimist ootama.

Joonis 2. AS Estonian Cell tootmishoone

Teiseks külastuse objektiks oli Eesti Elektrijaam (joonis 3).

Joonis 3. Enne ülevaadet Eesti Eelektrijaamast, keskel ekraani kõrval riskiinsener Andres Kurling

Tõsi küll, AS Eesti Energia Narva Elektrijaamades biomassi põlevkiviga koospõletamist praeguse seisuga enam ei toimu, kuid elektri hinna ning saastekvootide maksumuse tõustes peaks biomassi põletamine taas kasumlikuks osutuma. Lootust biomassi laialdasemaks kasutuselevõtuks annab ka asjaolu, et hiljuti ehitatama hakatud uue (Auvere) põlevkivielektrijaama (joonis 4) kateldes on võimalik põletada biomassi, nagu ka kõigis teistes uutes keevkihtkatelseadmetega energiaplokkides (vastavalt Balti Elektrijaama 11. ja Eesti Elektrijaama 8. plokis). Kuniks Narva ligidal paiknevaid elektrijaamu on vaja, et tagada Eesti baaskoormust, ei ole mingit põhjust, miks keskkonnamõjude vähendamiseks ei tohiks seal kodumaist vähekvaliteetset puitu põletada. Samas ei tohi unustada, et kõiki taastuvenergia-alaseid tegevusi ei saa ega peagi subsideerima. Seega võib kuluda veel aastaid enne, kui Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika on turgu nii palju mõjutanud, et ilma biomassita põlevkivi põletamine oleks majanduslikult ebaotstarbekas.

Joonis 4. Uue põlevkivi (ja loodetavasti ka biomassi) põletava elektrijaama ehitus

Jaanus Uiga

Advertisements