Biomass

Energiaklass konverentsil „Taastuvenergiaallikate uurimine ja kasutamine“

08.11 toimus Eesti Maaülikoolis juba 14. korda “Taastuvenergiaallikate uurimine ja kasutamine” (TEUK) konverents. Nagu konverentsi pealkirjast võib järeldada, arutleti taastuvenergiaallikate laialdasema kasutamise teemadel. Energiaklassi liikmed olid sedapuhku väljas koguni kahe artikliga, millest ka auditooriumile ettekanded tehti.
Ettekanne teemal “Taastuvkütuste kasutamise koordineerimine Lõuna-Eesti regioonis” rääkis Lõuna-Eesti biomassi energeetikas kasutamise arengukava jaoks tehtud eeltööst ning järgmistest tegevustest. Selgus, et Lõuna-Eestis oli 2011. aastal tahkete biokütuste (küttepuud, puiduhake ja -jäätmed) tarbimine katelseadmetes saavutanud juba 63% ning moodustas kõigi tarbitud kütuste primaarenergiast 37%.

Biomassi laialdasem kasutuselevõtt ning Eesti metsade vanuselise struktuuri muutus tingib aga olukorra, kus traditsioonilisest küttepuidust energiavajaduse rahuldamiseks enam ei piisa, mis on ka põhjuseks, miks sellist arengukava koostama hakati. Esialgsetel hinnangutel on vähemalt regiooni soojusenergiavajadus võimalik biomassi abil ära katta. Selleks tuleb aga kasutusele võtta mittetraditsioonilisi biomassi allikaid nagu biomass rohumaadelt, biolagunevad jäätmed, sõnnik, reoveesetted jne. Arengukava on jõudnud staadiumini, kus eesmärkide, meetmete ning strateegiate koostamiseks oodatakse kõigi huviliste tagasisidet. Rohkem infot www.trea.ee

Tehnilise poole kohta avaldati teine artikkel, mis rääkis väiksemate asulate kaugkütte tulevikuvõimalustest. Elektrienergiatarve Eestis tõenäoliselt ei vähene, ta jääb järgnevatel aastatel samale tasemele või isegi suureneb, aga soojusenergiatarve väheneb seoses hoonete renoveerimiste ja uute energiatõhusate hoonete kasutuselevõtuga. Lisanduvalt mõjutab arengut ka elanikkonna aeglaselt kahanev trend väiksemates asulates. Kuna investeeringud ja seadmed on planeeritud alati mingi kindla tarbimise jaoks, siis võib selline trend võrkude majandusliku ja tehnilise toimimise ohtu seada.

Hindamaks kaugkütte perspektiive keskmise suurusega Eesti väikelinnades võeti hea näidisena täpsemalt vaatluse alla Elva linn. Elvas on nüüdseks katlamajadesse ja soojatorustikesse palju panustatud ning praegusel hetkel on seal hästi toimiv kaugküte. Kusjuures süsteemide omanikuks on Elva linn ise. Uuringu tulemusena leiti, et aastaks 2025 on soojusenergiatarve vähenenud ligi kolmandiku võrra, kuid siiski ollaks veel jätkusuutlikud. Teine perspektiivne lahendus oleks paigaldada keskkatlamaja asukohta väike koostootmisjaam ning lisandväärtusena elektrit toota. Samas tuleb arvestada, et investeeringud koostootmisjaama ning soojatorustiku rajamisse on väga kapitalimahukad. Kuna aastast 2021 peavad olema kõik uued rajatavad hooned ligi nullenergiahooned siis väiksemates asulates võib tulevikus olla hoopis otstarbekam üle minna hoonetepõhisele keskküttele ning kaugküttest loobuda. Keskkütet puudutavat uuringut finantseeriti projektist Wood Energy and Cleantech ning materjalid on kättesaadavad www.woodenergyproject.eu

TEUK kogumik ja konverentsil tehtud ettekanded on kätte saadavad lehelt http://tek.emu.ee/teuk-konverentsid/ . Artiklite ja ettekannete autorite Jaanus Uiga ning Alo Alliku poolt Eesti Rahvusringhäälingule antud intervjuud saab kuulda siit! (http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=4352656)

Jaanus Uiga, Alo Allik

Advertisements

Ida-Eesti biomassi töötlevate ja kasutavate suurettevõtete külastus

19.10.2012 said Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi Energiakasutuse I kursuse magistrandid projekti Wood Energy and Cleantech raames võimaluse külastada Ida-Virumaal paiknevaid biomassi töötlevaid ning energiaks muundavaid ettevõtteid.

Joonis 1. Estonian Cell AS elektriinsener Marko Karjus, prof. Andres Annuk ja energiakasutuse magistrandid Estonian Cell AS tootmishoone ees.

Esimeseks külastusobjektiks oli AS Estonian Cell (joonis 1; joonis 2), mis on alates 2006. aasta aprillist tootnud kodumaisest haavapuidust paberitööstuse jaoks vajalikku puitmassi. Aastas kasutab tehas ligi 380000 m3 haavapuitu. Toodangu suurendamist planeeritakse tehase seadmete uuendamise ning kasepuidu kasutusele võtmise läbi. Üllatusena selgus, et isegi nii suuremahulisena tunduva haavapuidu kasutuse juures tarbitakse vaid lähipiirkonna (100…200 km ettevõtte asukohast) puitmaterjali. Kuigi tootmisprotsessis tekib suhteliselt palju puidujäätmeid, on vajaliku soojusenergia tootmiseks senimaani kasutatud maagaasil töötavaid katelseadmeid. Põhjus seisneb asjaolus, et tehase projekteerimis- ja ehitustööde ajal (2000…2005) oli maagaas odav ning suuresti levinud lahendus tööstusettevõtete energiavajaduse rahuldamiseks. Energia hinna tõus on pannud ettevõtte aga koostootmisjaama ehitusele (kuna ka tehase elektrienergiatarve on väga kõrge) mõtlema. Planeerimisprotsess on käima lükatud ning sobivaima lahenduse uurimist teostavad TTÜ teadlased. Jääme huviga koostootmisjaama valmimist ootama.

Joonis 2. AS Estonian Cell tootmishoone

Teiseks külastuse objektiks oli Eesti Elektrijaam (joonis 3).

Joonis 3. Enne ülevaadet Eesti Eelektrijaamast, keskel ekraani kõrval riskiinsener Andres Kurling

Tõsi küll, AS Eesti Energia Narva Elektrijaamades biomassi põlevkiviga koospõletamist praeguse seisuga enam ei toimu, kuid elektri hinna ning saastekvootide maksumuse tõustes peaks biomassi põletamine taas kasumlikuks osutuma. Lootust biomassi laialdasemaks kasutuselevõtuks annab ka asjaolu, et hiljuti ehitatama hakatud uue (Auvere) põlevkivielektrijaama (joonis 4) kateldes on võimalik põletada biomassi, nagu ka kõigis teistes uutes keevkihtkatelseadmetega energiaplokkides (vastavalt Balti Elektrijaama 11. ja Eesti Elektrijaama 8. plokis). Kuniks Narva ligidal paiknevaid elektrijaamu on vaja, et tagada Eesti baaskoormust, ei ole mingit põhjust, miks keskkonnamõjude vähendamiseks ei tohiks seal kodumaist vähekvaliteetset puitu põletada. Samas ei tohi unustada, et kõiki taastuvenergia-alaseid tegevusi ei saa ega peagi subsideerima. Seega võib kuluda veel aastaid enne, kui Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika on turgu nii palju mõjutanud, et ilma biomassita põlevkivi põletamine oleks majanduslikult ebaotstarbekas.

Joonis 4. Uue põlevkivi (ja loodetavasti ka biomassi) põletava elektrijaama ehitus

Jaanus Uiga