Teadus- ja õppehoone renoveerimise tulemustest

Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi Tehnikamaja õppehoone renoveerimise valmimisest on nüüdseks möödas üle aasta (laborikorpuse valmimisest juba kolm aastat) ning seega on sobilik aeg, rääkimaks hoonekompleksi välisfassaadi soojustamise ning ventilatsiooni- ja küttesüsteemi uuendamise tulemustest. Ventilatsioonisüsteemi kui seesuguse uuendamisest rääkimine on muidugi väike liialdus, sest töötavat sundventilatsiooni hoonel eelnevalt polnud.

Tehnikamaja, nagu eelnevalt mainitud, koosneb õppehoonest ning laborikorpusest (Kreutzwaldi 56 A- ja B-korpus). Hoonete soojus- ja elektrienergiatarvet mõõdetakse aga ühiselt. Kuivõrd renoveerimisi ei teostatud üheaegselt, on 2012. aasta andmeid mõistlik võrrelda 2008. aasta tarbimisandmetega.

Siinkohal ei ole mõtet välja tuua soojus- ja elektrienergiatarbe vähenemise absoluutnumbreid. Renoveerimise käigus suurenes hoonetekompleksi köetav pind ning uuenes täielikult hoone elektri- ja valgustussüsteem ja sisustus, millega kaasnes ka uute seadmete ning keerulisemate automaatikasüsteemide kasutuselevõtt. Seetõttu ei kajastata käesolevas artiklis üldlevinud energiasäästuprotsente: neid saab lugeda energiatarbe muutuse täielikust ülevaatest, mis nüüdseks Energiaklassi ning Rohelise Ülikooli kodulehel kättesaadavaks tehtud on.

Üldjoontes võib öelda, et soojusenergiatarbe vähenemine köetava pinna kohta 23,5 kW·h/(m2·a) (kraadpäevadega taandatult 45,6 kW·h/(m2·a)) ületab elektrienergia tarbimise kasvu köetava pinna kohta (8,5 kW·h/(m2·a)) nii absoluutväärtuselt kui ka rahalises vääringus. Seega on üldkulud köetava pinna kohta vähenenud ka avatud elektrituru tingimustes. Kogukulude kohta seda kahjuks öelda ei saa.

On paratamatus, et renoveerimisega kaasnevad toimingud nagu sundventilatsioonisüsteemi rakendamine, tagamaks normidekohast õhuvahetust ning rohkemate automaatikasüsteemide kasutuselevõtt, vahendamaks ja muutes sujuvamaks eri süsteemide vahelist koos toimimist. Seega ei tohiks renoveerimisega kaasnevat elektrienergia tarbe kasvu käsitleda kui negatiivset kaasnähtust, vaid kui parendusmeedet parema töökeskkonna loomiseks.

Nüüd tuleb vaid huviga ootama jääda, milliste uuenduslike uurimus- ja teadustöödega Tehnikainstituudi uuenenud õppe- ja laborikorpuses tegema hakatakse.

Ülevaate täisversiooniga saab tutvuda siin.

Jaanus Uiga

Artikkel ilmus Eesti Maaülikooli ajalehes 31.01.2013 (nr 225)

Advertisements

One comment

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s