Energiaklass konverentsil „Taastuvenergiaallikate uurimine ja kasutamine“

08.11 toimus Eesti Maaülikoolis juba 14. korda “Taastuvenergiaallikate uurimine ja kasutamine” (TEUK) konverents. Nagu konverentsi pealkirjast võib järeldada, arutleti taastuvenergiaallikate laialdasema kasutamise teemadel. Energiaklassi liikmed olid sedapuhku väljas koguni kahe artikliga, millest ka auditooriumile ettekanded tehti.
Ettekanne teemal “Taastuvkütuste kasutamise koordineerimine Lõuna-Eesti regioonis” rääkis Lõuna-Eesti biomassi energeetikas kasutamise arengukava jaoks tehtud eeltööst ning järgmistest tegevustest. Selgus, et Lõuna-Eestis oli 2011. aastal tahkete biokütuste (küttepuud, puiduhake ja -jäätmed) tarbimine katelseadmetes saavutanud juba 63% ning moodustas kõigi tarbitud kütuste primaarenergiast 37%.

Biomassi laialdasem kasutuselevõtt ning Eesti metsade vanuselise struktuuri muutus tingib aga olukorra, kus traditsioonilisest küttepuidust energiavajaduse rahuldamiseks enam ei piisa, mis on ka põhjuseks, miks sellist arengukava koostama hakati. Esialgsetel hinnangutel on vähemalt regiooni soojusenergiavajadus võimalik biomassi abil ära katta. Selleks tuleb aga kasutusele võtta mittetraditsioonilisi biomassi allikaid nagu biomass rohumaadelt, biolagunevad jäätmed, sõnnik, reoveesetted jne. Arengukava on jõudnud staadiumini, kus eesmärkide, meetmete ning strateegiate koostamiseks oodatakse kõigi huviliste tagasisidet. Rohkem infot www.trea.ee

Tehnilise poole kohta avaldati teine artikkel, mis rääkis väiksemate asulate kaugkütte tulevikuvõimalustest. Elektrienergiatarve Eestis tõenäoliselt ei vähene, ta jääb järgnevatel aastatel samale tasemele või isegi suureneb, aga soojusenergiatarve väheneb seoses hoonete renoveerimiste ja uute energiatõhusate hoonete kasutuselevõtuga. Lisanduvalt mõjutab arengut ka elanikkonna aeglaselt kahanev trend väiksemates asulates. Kuna investeeringud ja seadmed on planeeritud alati mingi kindla tarbimise jaoks, siis võib selline trend võrkude majandusliku ja tehnilise toimimise ohtu seada.

Hindamaks kaugkütte perspektiive keskmise suurusega Eesti väikelinnades võeti hea näidisena täpsemalt vaatluse alla Elva linn. Elvas on nüüdseks katlamajadesse ja soojatorustikesse palju panustatud ning praegusel hetkel on seal hästi toimiv kaugküte. Kusjuures süsteemide omanikuks on Elva linn ise. Uuringu tulemusena leiti, et aastaks 2025 on soojusenergiatarve vähenenud ligi kolmandiku võrra, kuid siiski ollaks veel jätkusuutlikud. Teine perspektiivne lahendus oleks paigaldada keskkatlamaja asukohta väike koostootmisjaam ning lisandväärtusena elektrit toota. Samas tuleb arvestada, et investeeringud koostootmisjaama ning soojatorustiku rajamisse on väga kapitalimahukad. Kuna aastast 2021 peavad olema kõik uued rajatavad hooned ligi nullenergiahooned siis väiksemates asulates võib tulevikus olla hoopis otstarbekam üle minna hoonetepõhisele keskküttele ning kaugküttest loobuda. Keskkütet puudutavat uuringut finantseeriti projektist Wood Energy and Cleantech ning materjalid on kättesaadavad www.woodenergyproject.eu

TEUK kogumik ja konverentsil tehtud ettekanded on kätte saadavad lehelt http://tek.emu.ee/teuk-konverentsid/ . Artiklite ja ettekannete autorite Jaanus Uiga ning Alo Alliku poolt Eesti Rahvusringhäälingule antud intervjuud saab kuulda siit! (http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=4352656)

Jaanus Uiga, Alo Allik

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s