Month: June 2012

Energiasäästu võimalustest Eesti Maaülikooli peamajas (Kreutzwaldi 1, Tartu)

Energiasääst on esimesi samme elektri- ja soojaarvete vähendamiseks. Eesti Maaülikooli peamajas tehtud elektrienergiauuringud 00 korrusel näitasid, et potensiaali elektrisäästuks on kindlasti. Toetudes eelnevale elektrienergia uuringutele, mis Energiaklass on peamajale teostanud, siis mindi elektrienergia analüüsiga korruse peale detailsemaks. Eesmärk oli leida üles tühjad tarbimised 00 korrusel; kaaluda automaatlülitite kasutamist, analüüsida energiasäästu potensiaali ja pakkuda omapoolseid lahendusi selle saavutamiseks.

Seoses arvutitega, mida on 00 korruse peale 35 ( kui arvutiklassid  välja arvestada) ja iga arvuti tarbib olenevalt tüübist töövälisel ajal 10Wh (mõni isegi 17 W). Kui see arvutite hulk ja aeg, kui maja on valve all 80 tundi, siis nädalas võiks säästa ühe arvuti kohta pea 800 Wh, mis teeb kogu korruse peale teeb kuus 112 kWh. Arvestades see rahasse, siis kuu peale on see summa kuni 10 €. Sellest tulevalt on soovitav paigaldada arvutitele lülititega pikendusjuhtmed, mis peale arvuti, monitori ja printeri välja  lülitamist eraldi ka pikendusjuhtme pealt tuleks välja lülitada (tuluke kustub ära).

Sellest tulenevalt teen ühe lihtsa kokkuvõtte, kus inimfaktor on samuti väga hea säästuvahend või kulutaja. Printeri uuring kontoris näitas, et võrreldes inimeste poolt välja lülitamisega ja taimeri kasutamisega.  Nimelt oli tavaline värviprinter võrguprinterina kasutuses seadme tarbimine nädala peale 2,43 kWh, kui seadet nädala jooksul üldse välja ei lülitatud. Seadmele paigaldati taimer, mis oli programmeeritud ainul argipäeva tööaja järgi ja tulemus näitas, et siis oli seadme energiatarve 1,17 kWh. Kolmas võimalus veel efektiivsemaks kasutamiseks on printer sisse lülitada ainult siis kui soovitakse päeva jooksul teha esimene printimine ja lülitad seadme siis välja kui tead, et rohkem printijaid päeva peale ei ole. Tulemuseks oli 0,89 kWh. Kokkuvõtteks inimfaktor on küll parim säästuvahend, aga inimfaktoril võib olla ka väga suur energiakulu (unustatakse seadmed sisse või arvatakse, et energiasääst on nii väike ). Seepärast soovitaks paigaldada seadmetele taimerid.  Tänu peamaja haldusele sai paigaldatud printeritele  ja veemasinatele taimerid, mis tasuvad end ära juba aastaga. Järgnevatel aastatel säästetakse taimeri hinnajagu raha iga seadme peale.  Kindlasti ei saa igale suuremale printerile paigaldada taimereid, vaid iga printeri tehnilised võimalused tuleks eelnevalt üle vaadata, mis 00 korruse uurimise raame oli antud printerile võimalik taimer paigaldada. Samuti paigaldati taimerid veeautomaatidele, millele taimerite paigaldamine tasub aastaga ära.

00 korruse suureks säästu potenisaaliks on ka, kui kasutada poolt koridori valgustust, kui koridoris kasutatakse ainult ühest ruumis teise minemisel. Koristamiseks ja olulise ürituse korraldamisel võib kogu valgustuse sisse lülitada. Õnneks on koridori osa peale kaks lülitit ja seepärast  ei pea hakkama süsteemi ümber ehitama, vaid tuleb ruumi kasutajate poolt jälgida, et kõik lambid korraga ei põleks.

Ühesõnaga enda järel alati ruumist lahkudes tuled kustu ja arvutid vooluvõrgust välja, siis võid endale pai teha, et oled andnud sellega enda väikse panuse CO2 tootmise ja kogu hoone elektriarve vähendamiseks.

Tiit Pikk

Advertisements

Pidev rahvusvaheline ülikoolide vaheline suhtlemine viib üksteist edasi.

 Energiaklassil käis külas 21.03-23.03.2012 Lahti kõrgkooli esindajad Professor Silja Kostia ja  PEA projekti Soome poolne esindaja Jussi Leppänen. Eelmisel aastal osalesid Energiaklassi esindajad Lahti kõrgkooli külastusel (energiaklassi blog: EMÜ külastus Soome) ja sellest tulenevalt oli soome partnerite huvi seda suurem ka Eesti Maaülikooli tegemistega ning suundadega tutvuda.

Külastuse eesmärk oli tutvustada Soome kõrgkooli uut magistri keskkonna jätkusuutliku planeerimise õppeprogrammi, et kaasata rahvusvahelisse koostöösse Eesti Maaülikooli tudengeid ja õppejõude. Kokkuvõttes panime paika koostöös välissuhete osakonna juhi Küllikesega, keskkonnainstituudi professori Valdo Kuusemetsaga  ja Lahti kõrgkooli vahel järgmised sammud, kuidas koostööd hakata ellu viima ja tudengid saaksid lihtsamalt kõrgkoolide vahelistes keskkonna planeerimise programmides osaleda.

Samuti oli väga oluliseks kohtumise osaks PEA (Public Energy Alternatives) projekt, mille toel soomlaste külastus ka teoaks sai, et energiastrateegia ja energiamajanduse planeerimise üheskoos oleks võimalik rohkem ära teha. Mõlemad osapooled tunnistasid, et õppida üksteiselt on palju ja igasugused rahvusvahelised kontaktid on kogemuste vahetamiseks üliolulised. Piirkonna energiaplaneerimise protsessis tuleb jälgida lisaks piirkonna energia majanduslikele probleemidele ka sotsiaalset ja keskkonna tegurid, mida omavalitsused ei taha väga järgida.  Sellest tulenevalt tulev see väga tugevalt sisse planeerida piirkonna energiakavade tegevuskavade koostamisel, mis hetkel läbi PEA projekti Lahti piirkonnale ja Võru Maakonnale kokku pannaks. Luuakse tegevuste ahel, mis aitab suurendada taastuvenergia osakaalu energiatootmises.

Lisaks toimusid kahe päeva jooksul toimus külastused Eesti Maaülikooli erinevatesse laboritesse. Alustati Maaülikooli  piimatehnoloogia laborist, kus kirjeldati erinevaid uurimise protsesse ja mis on viimased peamised teadustegevused. Teise labori külastusel Erki Jõgi tutvustas biogaasi labori põhitegevusi ja uurimissuundasidi. Hea võimalus oli külastada ka maaehitus instituudi katse majasid, Märt Miljani tutvustamisel, mis on senised looduslike materjalide soojaläbilaskvuse mõõtmise tulemused ja kogemusi katsemajade ülesehitamisel.

Kokkuvõttes jäid Soome külalised Maaülikooli instituutide tegemistega väga rahule ning kindlasti kuuleb Lahti ja EMÜ kõrgkoolide vahelistest koostööst veel edaspidigi.

Energiaklass Maamessil 2012

Tartu messikeskuses toimus 19.-21.aprill Maamess, kus oli väljas Eesti Maaülikooli esindus, erinevad uurimisrühmad ja nende hulgas ka Energiaklass. Maamess andis Energiaklassile võimaluse kohtuda igapäeva kodanike ja vastata taastuvenergiat puudutavatele küsimustele. Kuna väikeelamutele antakse riigi poolt toetust, siis toetust puudutavad küsimused olid need, mille kohta kõige rohkem  ka uuriti. Läbi toetusskeemi on tekkinud inimestel aina suurem huvi, et kuidas oleks võimalik endale tasuta energiat toota. Sellejaoks oligi Energiaklassi esindajatel võimalik ka Priit ja Tiit Pikal selgitada, mis on fotoelement ja soojakollektorite erinevused ja kasutegurid. Kuhu on mõttekas paigaldada tuulegeneraatoreid. Energiaklassi poolt oli kaasa võetud ka päikesesüsteemi komplekt (PEA projekti kaudu ostetud), et messi külastajatele näidata, kui palju energiat toodab 10 W fotoelement paneel ja kuidas tegelikult seade töötab. Huvi oli suur ja läbi Maamessi oli Energiaklassil võimalik koostöös Maaülikooliga enda tegevusi laiemale avalikkusele tutvustada.