Month: May 2012

Energeetikapäev, Hiiumaa, Kärdla – 10. Mai 2012.a.

Elu võimalikkusest Hiiumaal ning potentsiaalsete tehnoloogiate teemal toimus energeetikapäev, kuhu kutsuti ka Energiaklassi esindaja Priit.

Teemade ring oli lai – alates lihtsatest kodumajapidamiste lahendustest kuni keerulisemate ventilatsiooni- ja küttetehnoloogiate tutvustamiseni.
Energiaklassi esindaja tegi ettekande koosnes kahest teemast, esimene teema käsitles Hiiumaa puiduvarusid juhul, kui kõik elanikud hakkaksid puiduga kütma ning ettekande teine osa oli energiaauditite teemal.

Väga huvitavad ettekanded oli veel seotud tuule- ja päikeseenergia kasutamisega kodumajapidamises ning elektrijalgratastest. Samuti alati väga hariv on kuulata ettekandeid soojuspumpade õige kasutamise ning soojaveekollektorite teemal.

Täpsema päevakava ja esinejad leiab alljärgnevalt lingilt:
http://www.hiiu.maavalitsus.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/reD5/content/energeetikapaev-2012-oma-kodule-moeldes

Täname Haimarit ja Karinit Energiaklassi esindajat kutsumast!

Priit Pikk

Advertisements

Võrumaa energiamajanduse strateegia visiooniseminar

04.05 toimus järjekordne Võrumaa energiamajanduse strateegia visiooniseminar. Seekordseks kogunemise eesmärgiks oli esitleda strateegia töögrupi, kuhu kuuluvad ka Energiaklassi esindajad, poolt välja pakutud strateegia visiooni, eesmärke ning mõõdikuid. Samuti esitleti kohaletulnutele erinevaid sisendeid tegevuskava jaoks. Kui kohalike omavalitsuste poolt välja pakutu sisaldas peamiselt energiasäästu suurendamise alaseid tegevusi, siis üldmaakondlike tegevustena pakuti välja erinevaid teadlikkust tõstvaid üritusi ning isegi energiakonsultandi ametikoha loomist, et inimesed paremini oma probleemidele lahendusi leida saaksid.   Kõik osavõtjad said läbi rühmatööde aktiivselt osaleda välja pakutud sisendite täiendamises. Rühmatööde tulemused vaatab Cumulus OÜ peagi üle ning sisestab ka need strateegia mustandisse, mis peaks lähinädalatel valmima. Päeva teises pooles külastati koos MKM esindajatega Rõuge valda kui Public Energy Alternatives projektipartnerit ning tutvuti seal presenteeritavate taastuvenergialahendustega.   Pärast jalutuskäiku Rõuge Energiapargis, toimus külastus ka peatselt valmivasse Kurenurme ~100 kW võimsusega päikeseparki, kus päikest jälgivate sensorite abil PV-paneele kõige valgusküllasemate kohtade poole suunavad alusraamid on juba paigas ning ootavad edasisi tegevusi. Selgus, et kõige suuremaks probleemiks erinevate taastuvenergialahenduste ehitamisel ei ole mitte nende suur maksumus, vaid suhteliselt keeruline protseduur seadmete liitmiseks elektrivõrguga. Hetkel on suurimaks probleemiks PV paneelide toodangu müümisel elektrivõrku sobivate inverterite puudus.       Jaanus Uiga

Nearly Zero Energy House seminar

Image

Proovitud on BIMi rakendamise kogu hoone planeerimisel ja projekteerimisel.Testisi ka olemasolevaid juhendeid BIMi kohta ning leiti, et siseseinte osa vajab täiendamist.

Teadus arendus koostöö

Väga raske on endiselt teha kontorihooneid, kus oleks energiatarbimine 50kWh/m2 kohta aasta ning selleks peavad hooned kindlasti hakkama ise energiat tootma. Selles osas on vajalik teha tihedat koostööd ülikoolidega.

Margus Sarnet – MKM

Insenerteaduse üliõpilasi on arenenud riikides 2,5 ja 3,5 korda rohkem kui Eestis.

Kohad, kust erialavaliku infot leitakse – internet, tuttavad, messid ja muud vähemtähtsad

Konkurents tudengite pärast toimub tehnilise erialade õppekavade vahel.

Motivaatorid eriala valikul – palk, tasu, boonused, samuti ka sisemised motivaatorid ning karjääriga seotud motivaatorid. Idee on pakkuda lendlehtedel juba korraliku palga tingimusi.

Madis Org – Eesti Arengufond

Andis ülevaate olemasolevatest standardites hoonete elutsükli arvestamisel. Samas põhiliseks pidas ta ikkagi sisekliima tagamist ning selle tõttu tõuseb ka töötajate produktiivsus, mis vähendab väga palju võimalikke tulevikuriske.

Oluliseks pidas veel asukohavalikut, hoone- ja ehitusmaterjalide ressurssi- ja energiatõhusust, hoonete sisekliimat.

Samuti tuli välja, et riigisektor 10% ulatuses võiks toetada roheliste hoonete ehitust.

TTÜ Ehitusteaduskond

Järeldoktor peab olema töötanud erasektoris või siis ka teinud tööd välismaal. Enne neid teadurina TTÜ-sse tööle ei võeta.

Kui on hea teadus, siis suudame üliõpilastele head haridust anda.

Patendid on väga olulised, kuid samas on mõtekas vaadata, kui palju nendest ka tagasi saab. Märgilises mõttes on see kõik väga oluline.

Janek Kurnitski – Liginullenergiamajade nZEB kompetentsikeskuse asutamine TTÜ-sse.

Vajalik luua uurimisgrupp – 4 doktoranti, 1-2 juhendajat.

Väljakutsed – Kuidas ehitada selliseid maju, mis hakkaksid päikeseenergiat tootma.

Taastuvenergia tulevik, seos energiatõhususega – Peep Siitam

Elektritarbimisel on tugev korrelatsioon SKPga.
Drastilist vähenemist energiatarbimises ilma drastiliste meetmeteta pole võimalik eeldada.

Peamised väljakutsed

Rahastamine on ebaselge – subsideerimine vs üleminek turumajandusele

Hajatootmine – salvestamine, võrgud

Soojusenergia tootmine – kaugkütte tulevik.

Argo Rosin – Energiatootmine hoonetes

Alalisvoolu seadmed on tunduvalt efektiivsemad ja lihtsamad, kui vahelduvvooluvõrgud.

 

 

Priit Pikk

EEESi infopäeval

20.04.2012 osalesid Energiaklassi liikmed EEESi infopäeval, saamaks teavet energeetikaplaneerimise kohta tulevikus. Nimelt oli lisaks EMÜ Tehnikainstituudi professori ning Energiaklassi mentori Andres Annuki ettekandele “Integreeritud taastuvenergiasüsteemid” planeeritud ka MKM energeetika osakonna asekantsleri Ando Leppiman’i esitlus “Energiapoliitika” ning Lembit Vali ettekanne “Energeetika 2023”.

Kui prof Andres Annuk seletas lahti EMÜ Tehnikainstituudis tehtud integreeritud energiasüsteemide alaste uuringute tulemusi (nende kohta saab infot blogi varasematest sissekannetest), siis Ando Leppiman rääkis energiapoliitikast Eestis praegu ning tulevikus.

Andres Annuk

Hetkel on peaaegu kõigi energiamajanduse regulatsioonide alustalaks “Säästva arengu seadus”, mille alusel koostatud “Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020” on sisendiks nii elektrimajanduse, põlevkivi ja biomassi kasutamise arengukavadele kui ka Eesti energiasäästu sihtprogrammile.

Soojusmajanduse arengukava traditsioonilisel kujul ei ole ega Leppimani sõnul ei tulegi, sest soojussektori arendamine praeguses olukorras ei vaja arengukava kui sellist. Sellegipoolest on teostamisel erinevad uuringuid, lahendamaks soojusmajandussektori põhiprobleeme, milleks on kaugküttevõrkude optimeerimine ning optimaalse hinnamudeli/-piiri leidmine, mille juures nii tarbija kui ka keskkonnasäästlikkuse seisukohast on mõistlik üle minna lokaalküttele või kaugküttele.
Kindlasti planeeritakse osa EL-i 2014…2020 struktuurifondi rahadest soojamajanduse edendamiseks.

Hetkel tegutseb MKM koostöös Eleringi, Arengufondi ja EAS-ga “Energiamajanduse riikliku arengukava 2020” (ENMAK) ning sellest tulenevate arengukavade ning sihtprogrammide uuendamisega, kuivõrd viimase ENMAK-i valmimise ajast saadik on toiminud erinevad muudatused nii EL-i kui ka Eesti energiapoliitikas. Energeetikasektoris tehtavad otsused on suure viiteajaga (sageli kuni 10a), mistõttu tuleb erinevate tegevuste planeerimine varakult käima lükata. Uues arengukavas üritatakse muuhulgas keskenduda rohkem varustuskindluse tagamisele, keskkonnamõjudega arvestamisele ning sotsiaal-majanduslike mõjude hindamisele.

“Energeetika 2023” ettekandes toodi välja erinevaid elektriga ning selle tootmisega seotud tulevikustsenaariume. Energiasalv OÜ poolt läbi viidud uuringus hinnati Eesti elektrienergiavajadust aastal 2023 ning energiakandja hindu vastavalt tootmiskuludele. Selgus, et 2023 jääb tänu vanemate Narvas paiknevate elektrijaamade sulgemisele puudu ligi 370 MW elektrienergiat. Uuringus hinnati selle erinevaid tootmisvõimalusi selle puudujäägi katteks. Selgus, et tuuleenergeetika oli antud lähtetetingimuste juures kõige tasuvam.

 

 

Jaanus Uiga