EEESi infopäeval

20.04.2012 osalesid Energiaklassi liikmed EEESi infopäeval, saamaks teavet energeetikaplaneerimise kohta tulevikus. Nimelt oli lisaks EMÜ Tehnikainstituudi professori ning Energiaklassi mentori Andres Annuki ettekandele “Integreeritud taastuvenergiasüsteemid” planeeritud ka MKM energeetika osakonna asekantsleri Ando Leppiman’i esitlus “Energiapoliitika” ning Lembit Vali ettekanne “Energeetika 2023”.

Kui prof Andres Annuk seletas lahti EMÜ Tehnikainstituudis tehtud integreeritud energiasüsteemide alaste uuringute tulemusi (nende kohta saab infot blogi varasematest sissekannetest), siis Ando Leppiman rääkis energiapoliitikast Eestis praegu ning tulevikus.

Andres Annuk

Hetkel on peaaegu kõigi energiamajanduse regulatsioonide alustalaks “Säästva arengu seadus”, mille alusel koostatud “Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020” on sisendiks nii elektrimajanduse, põlevkivi ja biomassi kasutamise arengukavadele kui ka Eesti energiasäästu sihtprogrammile.

Soojusmajanduse arengukava traditsioonilisel kujul ei ole ega Leppimani sõnul ei tulegi, sest soojussektori arendamine praeguses olukorras ei vaja arengukava kui sellist. Sellegipoolest on teostamisel erinevad uuringuid, lahendamaks soojusmajandussektori põhiprobleeme, milleks on kaugküttevõrkude optimeerimine ning optimaalse hinnamudeli/-piiri leidmine, mille juures nii tarbija kui ka keskkonnasäästlikkuse seisukohast on mõistlik üle minna lokaalküttele või kaugküttele.
Kindlasti planeeritakse osa EL-i 2014…2020 struktuurifondi rahadest soojamajanduse edendamiseks.

Hetkel tegutseb MKM koostöös Eleringi, Arengufondi ja EAS-ga “Energiamajanduse riikliku arengukava 2020” (ENMAK) ning sellest tulenevate arengukavade ning sihtprogrammide uuendamisega, kuivõrd viimase ENMAK-i valmimise ajast saadik on toiminud erinevad muudatused nii EL-i kui ka Eesti energiapoliitikas. Energeetikasektoris tehtavad otsused on suure viiteajaga (sageli kuni 10a), mistõttu tuleb erinevate tegevuste planeerimine varakult käima lükata. Uues arengukavas üritatakse muuhulgas keskenduda rohkem varustuskindluse tagamisele, keskkonnamõjudega arvestamisele ning sotsiaal-majanduslike mõjude hindamisele.

“Energeetika 2023” ettekandes toodi välja erinevaid elektriga ning selle tootmisega seotud tulevikustsenaariume. Energiasalv OÜ poolt läbi viidud uuringus hinnati Eesti elektrienergiavajadust aastal 2023 ning energiakandja hindu vastavalt tootmiskuludele. Selgus, et 2023 jääb tänu vanemate Narvas paiknevate elektrijaamade sulgemisele puudu ligi 370 MW elektrienergiat. Uuringus hinnati selle erinevaid tootmisvõimalusi selle puudujäägi katteks. Selgus, et tuuleenergeetika oli antud lähtetetingimuste juures kõige tasuvam.

 

 

Jaanus Uiga

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s